Ükskõik, milline arutelu kannatuste ja katsumuste kohta peaks saama alguse kõige meeleheitlikumast usklikust läbi aegade – igati õigest, ustavast ja jumalakartlikust jumalasulasest, kes oli pühendunud palvele ja Jumala ülistamisele. Samas, kui kurbus ja hädad vallutasid ta elu, hakkas see sama mees oma kannatuste tipphetkedel tooma esile väga halvustavaid kommentaare Jumala kohta. „Kuigi ma hüüaksin ja tema vastaks mulle, ei usu ma siiski, et ta mu häält kuulda võtab, tema, kes haarab mu järele tormis ja lisab mulle ilma põhjuseta haavu.“ (Iiob 9:16-17)
Iiob oli kaotanud kõik, mis talle eales kallis oli – oma pere, tervise, vara ja lootuse. Ülaltoodud lausung Jumala kohta on vaid üks paljudest, mida see vaene mees keset oma üha paljunevat valu esile tõi.
Meiegi rahvas on kiirkäigul teel hädaaja poole – aja, mille sarnast pole veel eales maailmas nähtud. Isegi praegu juba n usklikke, kes kogevad teatud raskusi, millega kõik nende varasemad kogemused pole võrreldavadki. Kristlaste abielusid pannakse proovile; osade tervis on väga nadi; teised kannatavad rahaliste raskuste all ning noored on üldse omadega kaotsis tänu tänapäeva hullumeelsustele.
Viimseil päevil, mis meid ees ootavad, ei saa me loota helesinisele unistusele nagu oleks kristlased kannatuste suhtes immuunsed. Samas võime siiski olla kindlad, et meie taevane Isa on ustav kandma meid läbi ükskõik, millistest kannatustest, nõnda nagu Ta tegi seda Iiobigagi. „Te olete kuulnud Iiobi kannatlikkusest ja näinud Issanda antud elulõppu, sest Issand on halastav ja armuline.“ (Jaakobuse 5:11)
Iiob pidas vastu ja Jumal taastas talle kõik, mille ta oli kaotanud ning enamgi veel. Nõnda on sinugagi, kui tuled läbi katsumuste – su südames on kindel teadmine, et Jumalal on kontroll su elu üle ja nii saad sinagi tunnistada Iiobi kombel Jumala headusest.