VALMIS ANDESTAMA

David Wilkerson (1931-2011)

See on enam kui hästi teada lugu, kuidas kuningas Taavet tegi kohutavat pattu rikkudes abielu ja püüdes seda siis mõrvaga kinni mätsida. Veelgi enam, me teame ka seda, et Taavet oli täis Püha Vaimu, mis muutis kogu tekkinud olukorra veelgi nutusemaks ta jaoks.

Prohvet Naatan tõmbas ta liistule, öeldes: „Sa oled rüvetanud Jumala nime.“ Taavet ei suutnud enam oma kohutavate tegude koormat kanda, mistõttu ta tunnistas need koheselt üles ja parandas meelt. Kuid ajal, mil ta ikka veel nuttis, kinnitas Naatan talle: „Issand on juba su patu sulle andeks andnud. Sa ei sure.“ (2 Saamueli 12:13).

Ometi polnud sellest kinnitusest Taavetile küllalt. Sest üks asi on saada andeks, teine asi aga on olla täiesti vaba ning igati kombes Jumala ees. Taavet teadis, et andeks saamine oli see kõige lihtsam osa. Kuid ta tahtis ka kõik muu saada korda Jumala ees, et kogeda taas Tema rõõmu. Seetõttu ta hüüdiski: „Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!“ (Psalmid 51:13) 

Psalmid 51 said kirjutatud siis, kui Taavet meenutas Jumala armulikku, pikameelset loomust. Juba avasalmis viitab ta Jumala erakordsele andestusele: „Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!“ Taavet teadis täpselt, mida teha. Ta hüüdis Jumala poole! „Siin see armetu hüüdis, ja Issand kuulis ning päästis tema kõigist ta kitsikustest.“ (Psalmid 34:7) „Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole…Õiged kisendavad ja Issand kuuleb ning tõmbab nad välja kõigist nende kitsikustest.“ (Psalm 34:16, 18).

Armas Jumala püha, sinu võit iga lahingu üle sõltub sellest, kui hästi võtad vastu selle kindla teadmise: ükskõik, kui haledalt sa ka poleks langenud – sa teenid Issandat, kes on valmis andestama. Pole kahtlustki, et Ta tahab tervendada sind. Tema headus ja heldus su vastu on suuremad kui sa eales vajad.