VÕTTES OMAKS TEMA ÜLESTÕUSMISE VÄE

Gary Wilkerson

Tuletamaks endale meelde Jeesuse ülestõusmise radikaalseid tulemusi, olen mina ja mu naine Kelly õppinud üksteisele kordama ühte fraasi, milleks on: „Jeesus maksis kõige eest.“ Ta lõpetas oma töö, tõusis surnuist ja on õnnistanud meid uuendatud eluga. Me peame võtma omaks Tema ülestõusmise väe, riietades end sellega otsekui riietega. „Aga kui see kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega, siis läheb täide sõna, mis on kirjutatud: „Surm on neelatud võidusse!“ (1 Korintlastele 15:54).

Paulus ütleb julgelt välja, et ilma Kristuse ülestõusmiseta poleks vähimatki põhjust olla kristlane. Kogudustes on inimesi, kes ütlevad, et tegelikult pole vahet, kas Jeesus tõusis surnuist või mitte. Mõned on lausa uhkelt kirjutanud: „Ma oleks kristlane isegi siis, kui leiaks kinnitust tõsiasi, et mingit ülestõusmist polnud. Kristlus on teinud minust parema inimese, muutes ka kogu maailma paremaks paigaks.“ Osad piibliõpetlased väidavad, et Jeesuse ilmumised peale Tema ülestõusmist, olid vaid väljamõeldud lood, et julgustada algkogudust.

Paulus kummutab kõik need väited enam kui jõuliste sõnumitega. Ta ütleb, et kui Jeesus poleks surnuist üles tõusnud, oleksid tagajärjed kohutavad: „Aga kui Kristust ei ole üles äratatud, siis tähendab see, et ka meie jutlus on tühine ja tühine on ka teie usk. Ja meid leitakse siis olevat Jumala valetunnistajad, sest me oleme tunnistanud Jumalale vastu, et ta on üles äratanud Kristuse, keda tema ei ole üles äratanud, - sel juhul, kui surnuid üles ei äratata.“ (1 Korintlastele 15:14-15).

Ehk teisisõnu ütleb Paulus: „Kui sa ei usu Kristuse ülestõusmisesse, siis lõpeta juba kogu Jumalasse uskumine! Sel juhul tuleks lõpetada igasugune jutlustamine, evangeliseerimine ja heade tegude tegemine Jeesuse nimel. Oleks kõigil kergem. Sel juhul oleks juba targem ammutada tarkust Dr.Oz’ilt, Oprah’lt või mõnelt tuntud psühholoogilt. Neil on oluliselt rohkem öelda, kui kellelgi, kelle iga tegu tugineb millelegi, mida pole kunagi sündinudki.“

Ehk lühidalt öeldes – ristiusk ei ole mingi moraalikoodeks, millest kinni pidada. Me ei kogune pühapäeviti selleks, et lohutada üksteist teadmisega igavikust. Kristus kas on surnuist tõusnud või mitte. Ja kui mitte, pole me ka kunagi oma patte andeks saanud.