Kristlased saadavad korda kõikvõimalikke erinevaid patte, kuid üks neist – uskmatus – on algallikaks kõigile teistele neist. Mitte agnostikute ja ateistide uskmatus, vaid nende murettekitavad kahtlused, kes kutsuvad end Tema nimega! Nende, kes on Tema lapsed; kes ütlevad: „Ma olen Jeesuse oma“ ja ometi kannavad kahtlusi oma südames. See on miski, mis kurvastab me Taevast Isa üliväga.
Jumal võtab uskmatuse pattu väga tõsiselt. Muide, Juuda hoiatas kogudust järgmiste sõnadega: „Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud.“ (Juuda salm 5). Juuda meenutab neile Jumala suhtumist uskmatusse. Jumal ei pruugi enam hävitada oma rahvast füüsiliselt nagu Ta tegi seda Vanas Testamendis, kuid Tema hukkamõist meie uskmatuse suhtes on vaimne ja sama tõsine, kui enne.
Uskmatus on tänapäeval sama hävitav kui vanastigi. Me ei pruugi küll muutuda soolasambaks, või saada maapõue poolt neelatud nagu seda kõike juhtus Vana Testamendi päevil, kuid meid neelavad me endi mured, stress ja pereprobleemid. Tuli küll ei lange taevast ega neela meid, kuid meie vaimulik elu saab siiski hävitatud.
Samas, olge julged! Uskmatuse vastu leidub ravi ja see peitub Jumala Sõnas. Üks võtmesalme selleks peitub 1 Peetruse 5:7 „Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ See on Jumala isiklik sõna teile täna. Teine julgustav piiblisalm on Psalmides 55:23 „Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!“
Jumal kutsub meid, öeldes: „Ärge kandke neid koormaid enam hetkegi kauem. Andke need kõik üle mulle! Ma hoolin kõigest, mis te elus toimub ja minust on enam kui küll, et kanda hoolt te eest.“ Andke kõik oma mured ja koormad üle Talle ning olge täiesti kindlad, et Ta hoolib teist!