Paljud kristlased räägivad lähedasest suhtest Jumalaga, Temaga elamisest ja käimisest, Tema tundmisest ja Temaga osaduses olemisest. Kuid me ei saa omada tõelist suhet Jumalaga enne, kui pole saanud oma südameisse täit ilmutust Tema armastusest, armust ja halastusest.
Jumalaga lähedaseks saamine kätkeb endas kahte asja – Isa armastuse vastuvõtmist ja omakorda Tema armastamist. Enda turvalisena tundmine Tema armastuses on kõige esimene samm. Võid ju veeta tunde palves ja öelda Jumalale, kui väga sa Teda armastad, kuid kui sa pole seda armastust vastu võtnud, pole sul ka olnud tõelist osadust Temaga. Psalmist julgustab meid: „Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega.“ (Psalmid 100:4) ja siis ta jätkab, näidates meile Jumalat, kelle juurde tulla: „Sest Issand on hea, tema heldus kestab igavesti ja tema ustavus põlvest põlve.“ (salm 5)
Liiga paljudel on Jumalast pilt kui kellestki väga nõudvast ja vihasest kujust, kes vaid ootabki me läbikukkumisi, et siis öelda: „Kätte sain su!“ Samas kui me Taevane Isa on ilmutanud end lahke, südamliku ja armulise Jumalana, kes ei jõua ära oodata, et võtta kõik me mured ja koormad enda kanda. Prohvet Sefanja kirjutab Jumala imelisest armastusest me vastu: „Issand, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab. Ta rõõmustab sinu pärast väga, ta uuendab oma armastust sinuga, ta tunneb hõisates sinust rõõmu.“ (Sefanja 3:17)
Sa võid tulla Tema õuedesse ülistuse ja tänuga, sest oled nii tänulik selle eest, kes Jumal on. Vaatamata kõigile oma nõrkustele ja läbikukkumistele hoolib Taevane Isa kõigest, millest oled läbi minemas. Seetõttu ka, ära ela oma elu hirmus ja meeleheites, omades vähest või üldse mitte mingit lootust. Palu, et Jumal aitaks sul mõista Tema armastuses peituvat tõde ja haarata kinni sellest armastusest läbi usu.