Kui Jeesus tuli siia maa peale, et elada meie keskel, oli Tal väga konkreetne eesmärk. Miski, mis oli olemas juba enne selle maailma loomist. Ta tuli missiooniga õpetada meile Isa kohta, teha võimsaid tegusid, päästa meid patust ja vabastada meid kõigist sidumistest. Taoline Päästja tõmbaks juba loomulikult selle maailma valitsejate tähelepanu, kuid vaatamata kõigile surmavatele takistustele, mis Ta teele nii inimeste kui Saatana poolt heideti, oli Jeesus siiski võimeline saavutama oma eesmärgi.
Me elame maailmas, mis pole kaugeltki selle maailma sarnane, kuhu Jeesus 2000 aastat tagasi tuli. Tuginedes enamusele tänapäeva uudisteallikatele, on pea iga ameeriklane häiritud mõttest, et Jeesus on Päästja. Viimaste aastate jooksul on nii koolide juhid, rahvuslik meedia kui isegi valitsuse ametnikud reageerinud väga tugevalt ja ka negatiivselt Kristuse nime avalikult mainimisele. See aga ei peaks meid üllatama, sest Jeesus ise ütles, et mida lähemale Tema tagasituleku aeg jõuab, seda enam „jahtub paljude armastus“ (Matteuse 24:12).
Alles mõnda aega tagasi soovis üks kristlik lastehaigla reklaamida midagi ühel spordikanalil, kes keeldus nende reklaami eetrisse laskmast, kui sealt ei kõrvaldata Jeesuse nime. Pereisa, kes julges populaarses teleshows Duck Dynasty väita, et Piibel ei vaata homoseksuaalsusele läbi sõrmede, sõimati kitsarinnaliseks, homofoobiks ja vihaõhutajaks. Ilmselgelt on nende näidete puhul tegu minimaalse tagakiusuga võrreldes kristlastega, kes kannatavad tõelisi kannatusi maadel, kus kristlus on täitsa keelatud. Olles külastanud enam kui 60 maad, olen näinud paljude usklike igapäevaseid kannatusi. Samas aga võin ka kinnitada, et Ameerika koguduse olukordki läheb peagi hullemaks. Tagakius muutub hullemaks, kuna evangeelium ärritab jätkuvalt neid, kes elavad pimeduses.
Seetõttu ka, valitsegu Kristuse armastus me südameis, et võiksime olla tunnistuseks sellest armastusest ja näha Tema eesmärke täitumas selle rikutud põlvkonna keskel.