Kui ütled maailmale, et Jeesus on su Issand ja Päästja – Jumal, kes suudab saata korda võimatut – jälgivad nad väga hoolega, kuidas sa reageerid võimatutele olukordadele. Saatan jälgib seda samuti, lootes, et su usk kukub läbi. Psalmist kirjutab: „Kui suur on sinu headus, mille sa oled tallele pannud neile, kes sind kardavad, ja oled osutanud neile, kes sinu juures pelgupaika otsivad inimlaste nähes.“ (Psalmid 31:20).
Mis on see suur headus, mille Jumal oled tallele pannud neile, kes usaldavad Teda rasketel aegadel? Selleks on vankumatu, auline tunnistus maailma ees, et su usk peab vastu ükskõik, millises olukorras. Me näeme taolist tunnistust Taanieli puhul. Tema kadedad kaasvalitsejad sepitsesid salanõu ta vastu, veendes kuningas Daarjavest keelama ära palve 30’ks päevaks. Taaniel oli igati teadlik karistusest, mis pidi saama osaks neile, kes jätkasid palvetamist, kuid ta teadis ka, et Jumal kannab hoolt ta eest. Ja nii nagu ta kaaslased olid arvanud, nõnda ka Taaniel rikkus seda käsku, jätkates palvetamist kolm korda päevas.
Kuigi kuningas Daarjaves austas Taanieli, oli ta sunnitud pidama kinni omaenda käsust ja heitma selle pühendunud mehe lõvipuuri. Kuid kuningas kinnitas Taanielile: „Sinu Jumal, keda sa lakkamata teenid, päästku sind!” (Taaniel 6:17). Ometi ei saanud kuningas sel ööl und (vt. Taanieli 6:19).
Me teame, kuidas Jumal reageeris Taanieli usule – Ta sulges näljaste lõvide suud! Kuningas Daarjaves oli järgmisel hommikul varakult üleval, et näha, kas Jumal oli vastanud Taanieli palvetele? Võid vaid ette kujutada kuninga rõõmu, kui ta kuulis Taanieli Jumalat ülistamas (Taanieli 6:22-23).
Tänu sellele võimsale Jumala alalhoidvale väele, andis kuningas Daarjaves välja käsu, mis puudutas kogu tema kuningriiki: „Inimesed peavad värisema ja tundma aukartust Taanieli Jumala ees, sest Tema on elav Jumal.“ (vt. Taanieli 6:27-28).
Maailm igatseb endiselt näha tunnistust Jumala suurest väest nende eludes, kes kuulutavad Tema nime. Nende, kes usuvad, mida nad kuulutavad ega kahtle kunagi Ta Sõnas.