Osa kristlasi maadlevad pidevalt hirmuga, jäädes sellele alla. Osa kristlasi on pidevalt rusutud ja löödud, samas kui teised siplevad süütunde ja hirmu all, et nad ei saa kunagi võitu oma patust. Nad kardavad kaotada oma töö, tervise või perekonna. Neil pole mingit rahu, rõõmu ega hingamist. Ja see on just see koht, kus kuulen Jeesust küsivat: „Ma olen olnud sinuga nii kaua ja sa ikka veel ei mõista? Kas sa tõesti veel ei tunne Jumalat kui oma Isa?“
Meie lähedasest suhtest Jeesusega peab kasvama välja ilmutus, et sul on taevas Isa, kes on üksikasjalikult näidanud sulle, milline Ta on ja et Ta igatseb olla koos sinuga!
Esmalt, Ta otsustas olla su Isa. Mitte sina ei valinud Teda, vaid Tema valis sind. Kas Jumal pole mitte kogu taeva ja maa valitseja? Kas Ta pole mitte kõikvõimas? Kõikjalviibiv? Kas Ta pole mitte kõigi vetevoogude kuningas? Vastus kõigile neile küsimustele on vankumatu „jah“. Kuid neil lõpuaegadel Jumal tahab, et sul oleks veel ka üks teine ilmutus Temast – Ta tahab, et sa mõistaksid, et sa oled Tema poeg või tütar.
Viibides siin maa peal, elas Jeesus iga oma tunni Isa armastuse embuses, kogemata kunagi mingit segadust või kahtlusi. Seetõttu suutis Ta ka seista silmitsi ükskõik, millega, mida Saatan Ta teele heitis – olid need siis mis iganes raskused või katsumused – sest Ta teadis, et Ta Isa on koos Temaga. Ta võis öelda: „Mu Isa läkitas mu. Tema valis ja määras mu ja on alati koos minuga. Ma pole kunagi üksi!“
Su Isa ütleb sulle: „Ma tahan ümbritseda sind ja olla sinu kaitsja. Tahan täita iga su vajaduse ja kanda sind läbi igast su katsumusest. Olen otsustanud olla sulle Isaks, mistõttu võta vastu mu armastus.“
Jumal otsustas olla sulle Isaks ainuüksi armastusest ja armust sinu vastu. Mitte millegi muu pärast. Ta ei oodanud seni, kuni oled piisavalt hea või kuniks oled saanud sotti kogu kristlikust õpetusest. Ei. Ta ütles: „Isegi siis, kui sina olid eksinud oma pattudes, ma juba armastasin sind.“