Paljude me eludes puudub üks oluline lüli, mis sageli osutub põhjuseks, miks me ei saa vastuseid oma palvetele. Mu armsad, see puuduv lüli on usk. „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6).
Jaakobus on oma juhtnöörides vägagi konkreetne: „Aga ta palugu usus, ilma kahtlemata, sest kahtleja sarnaneb tuule tõstetud ja sinna-tänna paisatud merelainega. Selline inimene ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jaakobuse 1:6-7) Kui inimene on pidevalt kahtlev, siis kui palju pisaraid ta ka ei valaks, ei saa ta Jumala käest midagi. Jah, Jumal ühtpidi tahabki, et hüüaksime Ta poole oma südame sügavaimatest soppidest, kuid samas Ta ei võta meid kuulda, kui me hüüded pole „palistatud“ usuga.
Psalmid kubisevad Taaveti tunnistustest, kes ei tulnud Jumala ette vaid pisarais, aga ka südamega, mis oli täis täit usaldust ja kindlust oma Isa suhtes. „Kiidetud olgu Issand, sest ta on kuulnud mu anumise häält! Issand on mu tugevus ja mu kilp, tema peale lootis mu süda ja ma sain abi.“ (Psalmid 28:6-7). „Meie abi ja meie kilp on tema (Issand). Sest temas on rõõmus meie süda ja me loodame tema püha nime peale.“ (Psalmid 33:20-21)
Pea igakord, kui loeme Taaveti appihüüdudest Jumala poole, näeme me ka tunnistust tema usaldusest. Sa võid veeta mitmeid tunde palves, nuttes ja anudes Jumalat, et Ta annaks sulle midagi, mida Ta on sulle juba tõotanud. Ka ei tohiks meil kunagi tekkida arvamust nagu oleks me palved Jumalale vastumeelsed. Ometi ütleb Jumala Sõna väga selgelt, et me peame paluma Teda usus, ilma kahtlemata.
Mu armsad, haarake kinni sellest imelisest tõest ja laske Jumalal juhtida end ühele uuele tasandile palves.