Me teame, et Jumal päästis iisraellased üleloomulikul moel. Moosest valmistati põleva põõsa juures ette usaldama Jumalat, et Too viib täide selle aulise töö. Ta õppis seal midagi Jumala loomuse kohta, mis aitas tal hiljem usaldada, et Jumal viib täide ka kõik muu. Mis see miski Jumala loomuses oli? Tema pühadus!
Sama kehtib ka iga kristlase kohta tänapäeval. Me võime üritada saavutada lihalikul moel seda, mille usume olevat Jumala tahe. Kuid Jumal ütleb meile nii nagu Mooseselegi: „On vaid üks pinnas, millelt võid mulle läheneda ja see on püha maa ehk püha pinnas. Sa ei saa vähimalgi määral loota oma inimlikkusele, kuna see ei jää püsima mu ligiolus. Ükski mu eesmärk ei saa saavutatud läbi selle, mida sina arvad olevat end võimeline korda saatma.“
Miks aga käskis Jumal Moosesel võtta jalatsid jalast? (vt 2 Moosese 3:5) Jumal kasutas üht igapäevast eset andmaks edasi üht vaimulikku tõde, nii nagu Jeesus kasutas näidetena münte, pärle, kaameleid ja sinepiiva. Jumal ütles: „Mooses, sa pead kandma kaitserüüd, et hoida oma jalgu vigastuste eest. Kuid ükski inimlik kaitse ei suuda hoida sind alal seal, kuhu mina sind läkitan. Sa vajad pääsemise imet. Ma saadan su Egiptusesse, kus seista silmitsi kalgi diktaatoriga. Sa saad olema olukorras, millest vaid mina suudan sind päästa. Seega, pane kõrvale igasugune lootus, mis sul on iseenda peale. Pane kõrvake isegi oma tasadus ja alandlikkus, sest vastasel korral pole sa võimeline tegema seda, milleks ma sind kutsun. Kõik su jõupingutused saavad olema tühised, kui sa ei pühitse neid. Pane kogu oma usk ja usaldus minu nime ja väe peale.“
Keegi ei saa saavutada pühadust Jumala silmis omaenda jõu või tahtejõu abil. Me ei saa isegi teenida Jumalat korralikult, ilma järgimata samu juhiseid, mis Moosesele anti. Me peame tulema Jumala ette ja ütlema: „Issand, mul pole sulle midagi anda, mistõttu pead ise kõik korda ajama.“