„Aga rahu Jumal, kes igavese lepingu verega on surnuist üles toonud lammaste suure Karjase, meie Issanda Jeesuse, valmistagu teid kõiges heas tegema tema tahtmist ja saatku korda meie sees, mis on tema silmis meelepärane, Jeesuse Kristuse läbi, kellele olgu kirkus igavesti! Aamen.“ (Heebrealastele 13:20-21).
Milline rõõm olla inimeste keskel, kes kannavad endaga Jeesusega koos olemisest lähtuvat aroomi ja elavad Kristuse-laadset elu. Nõnda nagu Paulusel, nõnda on ka neil Jumala ustavatel igatsus viibida Jeesuse ligiolus. Neil on nälg olla üha enam ja enam lähedal Talle ning nad kiirgavad välja Tema armastust ja pühadust.
Need inimesed tunnevad täit rõõmu elust, vältides samas rumalaid jutuajamisi. Nad elavad täielikult eraldatuna selle maailma asjadest ja Jumala soosing on enam kui ilmne nende eludes ja peredes. Osa neist võivad küll materiaalses mõttes vaesed olla, kuid ometi on nende elud täiega õnnistatud Issanda poolt.
Ära saa minust valesti aru – ka nemad käivad läbi tõsistest katsumustest ja proovilepanekutest, kuid nõnda nagu Pauluski – nad ei hävi vaatamata oma meeleheitele. Ja nad ei anna ka kunagi alla! Nad on otsustanud minna lõpuni nii oma usutee- kui teenistusega, tehes seda Jumalale meelepärasel viisil
Saatan aga on otsustanud tuua su ellu asju, mis takistavad sind sisenemast Kristuse külluslike õnnistuste sisse. Paulus mõistis seda ja ütles galaatlastele: „Te jooksite hästi. Kes on teid takistanud tõele kuulekad olemast? See veenmine ei tule sellelt, kes teid kutsub. „Pisut haputaignat teeb kogu taigna hapuks.”“ (Galaatlastele 5:7-9). Ehk teisisõnu: „Mis on see te elus, mis takistab teid astumast Kristuse täie õnnistuse sisse?“
See on oluline hoiatus meilegi täna. Paljud kristlased, kes olid kord võimsalt kasutatud Jumala poolt, on lasknud millelgi hiilida oma ellu ja sõlminud rahu selle kompromissiga. Ole valvel, et sa ei lase ühelgi patul muutuda haputaignaks, mis rikuks kogu taigna.