Usk on korraldus ja Jumal vastab neile, kes oma usku rakendavad. Enamus tunnistusi, mis me kontor kirjalikult saab, kätkevad endas just seda tõde. Igas olukorras, kus usklik rakendas Jumala Sõnas peituvat tõde, tuli Jeesus ja tegi oma töö. Tema teeniv Vaim tõi neile tröösti ja uuendas nende jõu keset pimedusetundi.
On selge, et oma usu rakendamine pole igakord kerge, kui meil on valusad ja rasked ajad. Sageli meil pole lihtsalt jõudu selleks, kui valu nii tugevalt maad võtab, mistõttu need on ka ajad, kus kristlased lasevad sageli Jumala tõotustel lipsata käest.
C.H. Spurgeon, üks suurimaid jutlustajaid läbi ajaloo, kannatas väga tõsise depressiooni all, kuigi tema ajal tunti seda kui „melanhooliat“. Mis oli Spurgeon’i ravi sellele? Ta klammerdus Psalmide külge. Jumala vettpidavad tõotused olid tema ainsaks tröösti allikaks, kui tundus, et maailm ta ümber variseb koost. Ja kui see suur jutlustaja ei jaksanud neid enam ise endale lugeda, palus ta kellelgi teisel seda teha, sest ta teadis, et need pakuvad talle jõudu ja tröösti. „Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.“ (Roomlastele 10:17).
„Sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ (Heebrealastele 11:6). See sõna on mõeldud eriti just neile usklikele, kes on keset katsumusi. Jumal ütleb: „Mul on sulle tasu keset su katsumust. Olen pannud su jaoks kõrvale ühe õnnistatud jõu ja tahan, et see saaks su omaks, mistõttu pürgi selle poole!“
Me peame immutama end läbi Jumala Sõnaga – olema teadlikud Tema tõotustest, uskuma Tema ustavusse ja hoidma kinni sellest, mis on tõde. See on ainus viis, kuidas lõigata läbi piinav deemonlik hääl. Mida enam me mõistame ja usume oma Jumala suurust, seda paremini oleme ette valmistatud eelolevateks aegadeks.