Paulus ütleb: „Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on taevast õnnistanud kõige vaimuliku õnnistusega Kristuses.“ (Efeslastele 1:3) Paulus ütleb meile teisisõnu: „Kõik, kes järgivad Jeesust, on õnnistatud kõigi vaimulike õnnistustega taevast, kus Kristus on.“ Milline erakordne õnnistus!
Paulus kirjutas selle kirja „usklikele Kristuses Jeesuses“ (Ef.1:1) – usklikele, kes olid kindlad oma päästes. Efeslased olid saanud korraliku õpetuse Jeesuse Kristuse evangeeliumist ja lootusest igavese elu kohta. Nad teadsid, kes nad on Kristuses ja nad olid kindlad oma taevases positsioonis Temas. Nad mõistsid täiega, et Jumal oli äratanud Jeesuse surnuist ja pannud Ta oma paremale käele istuma (Ef. 1:20). Nad teadsid, et nad olid valitud Jumala poolt juba enne selle maailma rajamist (Ef.1:4) ja nad mõistsid, et Jeesus Kristus ise oli andnud neile lapseõiguse (Ef.1:5).
Kui efeslased kuulsid tõesõna, siis nad ka uskusid sellesse ja usaldasid seda. Nad olid täiega rajatud tõele, et neid oli „asetatud taevasesse olukorda Kristuses Jeesuses“ (Ef.2:6). Ehk teisisõnu, nad olid saanud korralikku, selget õpetust ja nad teadsid, kuidas saada osa Jumala tõotustest ja rõõmust. Tahaksin uskuda, et olete nagu need efeslased – ustavad, hästi koolitatud usklikud, kes võtavad vastu võidu, mis tuleb ainuüksi usu- ja mitte tegude kaudu.
Sa ei pruugi ehk tunda, et oled kui „taevasis paigus“, kuid hetkel, mil panid kogu oma usu Jeesusesse, Ta tuli ning asus elama su südamesse. Paulus ütleb, et Jumal on asetanud meid istuma ühes Kristusega, et Ta võiks „näidata tulevastel aegadel oma armu võrratut rikkust helduses meie vastu“ (Ef.2:7). Ta rõhutab, et see efekt, mida saame nägema oma igapäeva eludes, on Jumala armastav, südamlik heldus. Nii võime ka ärgata hõisates: „Halleluuja! Jumal, Kristus ja Püha Vaim tahavad olla mu ligi.“ See on kohe kindlasti rõõmustamise põhjus!