Kõik, mis iisraellastel Vana Testamendi ajal oli, oli Jumala tõotus, et Ta õnnistab neid, kui nad on Talle sõnakuuelikud. Kuid meil, kes me elame täna Uue Testamendi alustel, on „parem tõotus“. „Nüüd on aga Jeesus saanud seda ülevama ameti, mida parema lepingu vahemees ta on, mis on seadustatud paremate tõotuste alusel.“ (Heebrealastele 8:6)
See „parem tõotus“ tähendab, et me kõik peaks tundma Teda. Meil pole ainuüksi ülempreester, kes läheb meie eest Jumala ligiollu. Ei. See eesriie rebenes kaheks, et meil endil oleks võimalus minna Jumala ligiollu!
Mõtle kõigele, mida Jumal on meile tõotanud:
- Tema seadused on kirjutatud me südameisse. Püha Vaim elab me sees ja Kristus ise on meiega alati.
- Lepitus Jumalaga: tervenemine, arm ja andestus läbi lihtsa meeleparanduse ja usu.
- Vägi ja meelevald paluda mida iganes Jeesuse nimel. Vägi üle patu ja Saatana. Ükski relv, mis on suunatud meie vastu, ei saa olema edukas.
- Ligipääs Isale. Ta on avanud meile oma trooni, kuhu hädakorral joosta. Ta päästab meid kiusatustest. Võime nautida pidevat Jeesuse ligiolu.
- Võime leida rahu lihtsalt läbi palumise ja usaldamise. Rahu, mis ületab kogu mõistuse ja vabadus hirmust läbi kogu elu.
Ta on tõotanud meile kõike seda! Ja ometi elavad paljud kristlased hirmus, kahtlustes ja segaduses, olles alati ärevil. Nad ei usu Temasse ega ole võtnud omaks Tema kallist Sõna. Veelgi enam – nad lausa käituvad nii nagu Jumal poleks kunagi neid tõotusi andnudki.
Fakt on see, et meil on palju vähem põhjusi karta ja kahelda, kui me esiisadel seda oli. Meie vaenlased pole füüsilised sõjaväed, vaid hoopis stress, tulised kiusatused, füüsiline ja vaimne väsimus, vägivaldne ja keerukas ühiskond ning uued, alateadlikud kurjuseallikad, mida ükski teine põlvkond pole varem näinud. Kuid Jumal on tõotanud, et kus iganes patt vohab, seal on meil rohkem armu kui ühelgi teisel põlvkonnal läbi ajaloo, et sõdida selle vastu.