Jumala Sõna toob meile mitmeid näiteid imelistest asjadest, mis sünnivad, kui Jumala rahvas palvetab. Nii näiteks on 2. Kuningate raamatus lugu sellest, kuidas Süüria kuningas piiras linna, kus Jumala rahvas oli. Vaenlase armee oli nii suur, et kui Eliisa sulane üle linnamüüri vaatas, küsis ta: „Mida me küll teeme? Neid on palju rohkem kui meid ja nad on võimsamad kui meie.“ (vt 2. Kuningate 6:15).
„Ja Eliisa palvetas ning ütles: „Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!”“ (2. Kuningate 6:17). Ehk teisisõnu: „Oh Jumal, anna oma rahvale palun nägemine tagasi, et nad mõistaks taaskord, et küsimus pole inimlikus jõus ja võimekuses, vaid Püha Vaimu väes.“
„Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa. Kui siis süürlased tulid tema juurde, palus Eliisa Issandat ja ütles: „Löö seda rahvast pimestusega!” (2. Kuningate 6:17-18). Ehk teisisõnu: „Aja vaenlane segadusse! Võta ära nende nägemine, ühtsus ja jõud ning ära lase neil saavutada oma eesmärke.“ Nõnda samuti võime meiegi paluda oma põlvkonna ajal. „Issand, ära lase õigluse vaenlastel enam kaugemale jõuda. Las nende plaanid minna luhta!“
„Ja Issand lõi neid pimestusega Eliisa sõna peale. Ja Eliisa ütles neile: „See ei ole õige tee ega õige linn.
Tulge mu järel ja ma viin teid mehe juurde, keda te otsite!” Ja ta viis nad Samaariasse. Ja kui nad jõudsid Samaariasse, siis ütles Eliisa: „Issand, tee nende silmad lahti, et nad näeksid!” Ja Issand tegi nende silmad lahti ja nad nägid, ja vaata, nad olid keset Samaariat.“ (2. Kuningate 6:18-20).
Mitte ainuüksi Jumala rahvas ei saanud mõjutatud palvest, aga ka vaenlane sai teadlikuks Jumala väest. Nende südametunnistus kõnetas neid. See on miski, mida peame paluma ka oma põlvkonnale – vaimset ärkamist ja ootamatut patutunnetust, mis võib tabada ükskõik, millist ühiskonda, kohta või inimest.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.