Kui su süda leiab kinnitust vaid teiste inimeste heakskiidust ja see mõjutab seda, kuidas oma elu elad, on sul lojaalsusega asjad sassis, mille tulemusena püüad alati olla meelepärane kõigile teistele, aga mitte Jeesusele.
Mõni aasta peale oma pöördumist, läks apostel Paulus Jeruusalemma kogudusse, et liituda sealsete jüngritega. „Ent kõik kartsid teda ega uskunud, et ta on jünger.“ (Apostlite teod 9:26). Apostlid teadsid Pauluse mainest tagakiusajana. Juudea kogudused olid kuulnud vaid seda, et: „See, kes meid enne taga kiusas, kuulutab nüüd selle usu evangeeliumi, mida ta varem püüdis hävitada.” (Galaatlastele 1:23). Kuid Barnabas aitas apostlitel nende hirmust Pauluse ees üle saada, mispeale nad olid valmis teda enda osadusse võtma.
Paulus otsustas hakata toimetama paganate seas, olles ettevaatlik oma kutsumise kirjeldamisega, öeldes, et see polnud „mitte inimeste poolt ega mõne inimese kaudu, vaid Jeesuse Kristuse ja Jumala Isa läbi, kes Tema on üles äratanud surnuist.“ (Galaatlastele 1:1). Kuid lisas siis ühemõtteliselt: „Sest ma teatan teile, vennad, et evangeelium, mida ma olen kuulutanud, ei ole inimestelt, sest mina ei ole seda vastu võtnud ega õppinud inimeste käest, vaid Jeesuse Kristuse ilmutuse kaudu…siis ma ei hakanud arutlema liha ja verega.“ (Galaatlastele 1:11-12, 16).
See, mida Paulus siin ütles, puudutab kõiki, kes tahavad omada Kristuse meelt: „Ma ei pidanud lugema raamatuid ega laenama inimeste meetodeid selleks, et omada seda, mida oman. Ma sain oma sõnumi, teenistuse ja võidmise põlvedel olles. Kõik need asjad tulid esile, kui olin vaid kahekesi oma Issandaga, palvetades ja paastudes. Mis iganes ilmutust ma ka Kristusest ei omaks – need kõik on tulnud Püha Vaimu käest, kes elab mu sees ja juhib mu elu. Ma ei saa lubada endale mingite trendide või teiste inimeste leiutiste järgimist.“
Paulus polnud mingi ülbe, ennast täis jutlustaja. Ta oli loobunud kõigist oma isiklikest ambitsioonidest, lastes Pühal Vaimul olla oma õpetaja!