Tänapäeva maailm ei lepi enam ususüsteemiga, mis on juurdunud traditsioonidesse ja enesega rahul olemisse ehk „kiriku mängimisse“ sellisel moel nagu me seda siiani oleme teinud. Järgmine põlvkond kas tahab näha Jumala väge reaalselt toimimas oma elus – nähtaval ja kogetaval moel – või neil pole meie poolt kuulutatavast sõnumist mingit kasu ja neil pole vähimatki huvi järgida Päästjat.
Kopitama läinud konfessioonide aeg ühes leigete usklikega on möödas. Need, mis pole juba surnud ja maha maetud, saavad seda peagi olema. Ja mul on neist kahju, sest nad ei saa kunagi kogema seda rõõmu, mis lähtub maailma võitmisest Jeesusele. Ka ei saa nad kunagi nägema, mida Jeesus võiks teha neis ja nende kui koguduste kaudu, kui nad ei ava end Talle ega lase Temal tegutseda.
Samas aga see ei heiduta mind, sest ma olen näinud Kristuse Ihu tulevikku ja see on midagi väga põnevat. Jumal teeb oma ehedat ja dünaamilist tööd tänapäeva noorte südameis nii nagu Ta on seda alati ärkamiste puhul läbi ajaloo teinud. Mu teenistus viib mind igapäevaselt siselinna noorte sekka – hingede juurde, kelleni on kõige vähem ühiskonnas jõutud. See kamp noori on kõige paadunumad, vihasemad ja omadega kaotsis, keda eales nähtud. Ometi jõuab me sõnum neile kohale ja müürid langevad. Suur hulk neist tuleb Kristuse juurde ja kui see sünnib, on nende värskelt leitud usk ehe ja elusid muutev. Suurest hulgast neist noortest saavad meie kõige võimsamad ja efektiivsemad evangelistid. Püha Vaim põleb neis kui ahi, lastes pühal tulel möllata nende südameis ja oodates hetke, mil lahvatada üle selle maailma. Jumal vabastab oma Vaimu nende noorte üle erakordsetel viisidel, pöörates nende maailmad pahupidi.
Mis küll juhtuks, kui iga usklik me maal saaks haaratud sellisest kirest ja nägemusest? Kuidas oleks, kui laseksime Jumala Vaimul vabastada oma väe me elude üle nõnda nagu Ta on vabastanud selle nende noorte üle? Kui seda teeksime, poleks maailm enam kunagi endine!
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“