Me kõik oleme harjumuste orjad. Me tavaliselt ärkame ühel ja samal ajal, sööme ühte ja sama hommikusööki, sõidame ühte ja sama teedpidi tööle ja kuulame samal ajal ühte ja sama raadiojaama. Me igapäevased tegevused toovad kaasa lugematul hulgal kordusi. Elu lihtsalt on selline. Ja isegi, et see ei pruugi vahel tunduda nii, siis tõeline kasv ja küpsus peituvad igapäevases, iganädalases ja iga-aastases ustavuses ning vastutuse võtmises.
Sama võib öelda ka me vaimuliku elu kohta. Me käime pühapäeviti kirikus, istume sama koha peal ja laulame ühtesid-samu ülistuslaule. Isegi me palved võivad kõlada ühesugustena. Seetõttu tekkib meil ka kiusatus mõelda: „Kas ma ikka tõesti teen midagi kasulikku Jumalariigi heaks? Olen koguaeg teinud ühte ja sama, ilma, et seal oleks olnud midagigi teistsugust.“
Armus kasvamine ei tähenda Jumalale enamate või suuremate asjade tegemist. Tõeline kasv tuleb sellest, kui teeme ühtesid-samu asju ikka ja jälle, omades südamekindlust, et kõike, mida me teeme, me teeme seda Jumalale. See on sama, kui 1. klassis kirjutama õppimine. Sa alustad ringide ja joonte kokku viimisega, moodustades sellega ühe suure tähe. Mõne aja pärast muutuvad aga tähed juba väiksemaks ning hoiavad rohkem üksteise ligi, kuniks õpid neist juba sõnu ja lauseid moodustama. Nii et isegi, et sa kordasid koguaeg ühte ja sama tegevust, saavutasid sa selle läbi siiski midagi märkimisväärset.
Kristlikus elus läheb vaja rohket armu, et jätkata ka siis, kui oled väsinud, murtud, mahasurutud või katsumuste löögi all. Neil aegadel läheb vaja oluliselt rohkem armu kui siis, kui kõik on uus, värske ja põnev. Seetõttu on ka imeline teada, et võime usaldada Jumala Sõna ning teada, et Jumal on koos meiega.
Tahan julgustada sind teenima ustavalt Jumalat ning vaatama, kuidas Tema sind ühe uue rahu, usalduse ja eesmärgi sisse kannab.