Sa ehk ei taha mõelda sellele või isegi leppida sellega, kuid kui oled otsustanud järgida Jeesust kogu oma südamest, on Saatan märkinud su ära, et sind hävitada. Nii saab ta ka ujutama su elu üle kõikvõimalike hädadega.
Apostel Paulus hoiatab: „Aga kõigi asjade lõpp on lähedal. Olge siis arukad ja kained palveteks.“ (1. Peetruse 4:7). Ehk teisisõnu – see pole aeg võtta asju kergelt. Pead olema vaimsete asjade osas vägagi kaine, kuna tegu on elu ja surma küsimusega.
Miks küll nii tõsiselt? Aga seetõttu, et lõpp on lähedal ja hingevaenlane lisab aga tuure juurde. Ta varitseb meid kui lõvi, peites end rohu sees ja oodates vaid võimalust, et rünnata. Ta tahab neelata meid ja hävitada me usu Kristusesse.
Osa kristlasi arvab, et me ei peaks üldse Kuradist rääkima; et targem oleks teda lihtsalt ignoreerida. Teised püüavad mõistuse abil tõestada, et teda pole olemaski. Liberaalteoloogid näiteks väidavad, et Saatanat, põrgut ja taevast pole üldse olemaski. Kuid hingevaenlane on täiesti olemas! Vaid väheseid piiblitegelasi on nii selgelt ja laiaulatuslikult tuvastatud kui teda ja ta ei kao mitte kusagile. Teda on nimetatud Lutsiferiks, Saatanaks, kuradiks, petiseks, takistajaks, vanakuradiks, petturiks, süüdistajaks, õgardiks, selle maailma vürstiks, pimeduse printsiks, vanaks maoks.
Kõik need kirjeldused ütlevad mulle, et Saatan on igati olemas ja me teame ka Piibli põhjal, et ta omab igati ehedat jõudu ja väge. Ta on isegi praegu tegutsemas maa peal – meie rahvaste, linnade, koguduste, kodude ja üksikisikute seas ja me ei tohiks kuidagi eirata tema võitlusmeetodeid ja strateegiaid.
„Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat, käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata. Tema vastu seiske kindlalt usus, teades, et neidsamu kannatusi on pandud kogema kogu kristlaskond maailmas.“ (1. Peetruse 5:8-9).