Jumala süda oli enam kui rahul, kui Mooses ütles Talle: „Näita siis mulle oma auhiilgust!“ (2. Moosese 33:18). Igale lapsevanemale on tuttav nende laste pidev mangumine igasugu asjade järele, kuid miski ei soojenda vanema südant rohkem, kui kuulda oma last ütlemas: „Ma armastan sind!“
Kui Mooses sõnastas oma igatsuse, oli Jumal enam kui valmis seda täitma nii palju, kui see võimalik oli. Ta ütles: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!” (2. Moosese 33:20). Jumala valgus on liiga kirgas inimesele kogemiseks. Tema pühadus on kõikehõlmav. Ometi tahtis Ta lasta Moosesel kogeda osakestki oma aust. Jumal ütles talle: „Ma ei saa näidata sulle oma palet, kuid ma saan näidata sulle oma ligiolu mõjusid, jättes endast headuse märgi maha.“ (vt. 2. Moosese 33:21-23).
Selleks, et kaitsta Moosest, ütles Jumal: „Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.“ (2. Mo.33:22) See salm ütleb meile kõik Jumala imelise armu kohta Vanas Testamendis. Juba enne risti – enne seda, kui Jeesus valas oma vere me pääste eest – kattis Jumal Moosest kaljulõhes oma armuga. Nagu Paulus seda selgitab: „See kalju oli aga Kristus.“ (1. Korintlastele 10:4).
Piiblis on öeldud, et Moosese pale sai muudetud Jumala au poolt. See muutus oli nii võimas, et ta pidi „panema katte oma palgele, et Iisraeli lapsed ei saaks vaadata selle lõppu, mis on kaduv.“ (2. Korintlastele 3:13). Täna me ei pea enam peitma end kaljulõhes nagu Mooses seda tegi. Jumala au on täielikult ilmutatud Jeesuses ja igaüks, kes Temaga kohtub, kogeb sama muutust. Muutust, mis on nii võimas, et kogu maailm näeb ja on hämmingus sellest.
Mille järele su süda igatseb? Sa võid ju olla õnnistatud paljude maiste õnnistustega, kuid meie suurest Jumalast on nii palju enamat, mida teada. Julgustan sind paluma Jumalat, et Ta ilmutaks sulle oma au, mis on juba kättesaadav su jaoks.