Jumal võib vaid ainsa sõnaga taastada kõik selle, mis võib tunduda surnuna me elus. On sul rahalisi raskusi, nii et sa pole võimeline oma arveidki maksma? Nõnda oli ka Jeesuse jüngritega.
Kui maksu maksmise aeg kätte jõudis, polnud ei Kristusel ega Ta jüngritel raha, et vajalikku summat maksta. Kuid kuidas Jeesus selle olukorra lahendas? Ta saatis Peetruse kalale. „Mine järvele, heida õng sisse ja võta esimene kala, mis üles tuleb! Ja kui sa tema suu avad, leiad sa hõbeseekli. Võta see ning anna neile minu ja enese eest!” (Matteuse 17:27).
Kujutan vaid ette, mida Peetrus mõelda võis. „Maksuraha kala suust? No seda peab küll nägema! Olen kogu elu kalamees olnud ja leidnud nii mõndagi kalade seest – usse, konkse, vetikaid -, kuid mitte kunagi mõnda münti.“ Ometi tõmbas Peetrus esimese kala rannale, avas selle suu ja leidis sealt sätendava mündi, millest piisas, et maksta nende maksud nagu Jeesus oligi öelnud.
Miks õhutas Püha Vaim evangeeliumite kirjutajaid seda lugu kirja panema? Või miks ei võtnud Jeesus lihtsalt niisama üht ohvrit üles või saatnud oma jüngreid üheks päevaks tööle, et vajaminev maksuraha kokku saada? Usun, et Jeesus tegutses siin üleloomulikult, kuna Ta tahtis tõestada oma lastele, et Ta saadabki korda üleloomulikke asju nende heaks. Ta suudab lahendada ükskõik, millise probleemi! Ta tahtis, et me teaks, et Ta on see sama Jumal, kes toitis Eelijat kaarnate poolt toodud liha ja leivaga (1. Kuningate 17:6); kes hoidis lesknaise jahunõu täis keset põuaaega (1. Kuningate 17:14-16) ja kes toitis 5000-liikmelise rahvahulga vaid mõne leiva ja kalaga (Matteuse 14:19-21).
Jumal teab, et me elus on aegu, kus ainult ime saab meid päästa ja Ta tahab kinnitada meile, et Ta suudab saata korda võimatut me heaks. Ükskõik, millises olukorras. Mu armsad, uskuge, et Jumal suudab varustada teid igas teie eluvaldkonnas, sest Tema jaoks pole miski võimatu.