Jumal tahab, et kasvaksid oma usus ja jõuaksid punkti, kus oleksid küps nii oma dünaamilisuse, kirglikkuse kui vaimuliku elu poolest. Samas aga Ta teab, et küpsus ei tule su enda jõupingutuste kaudu. Ainuüksi Jumal saab muuta su südant igas su eluvaldkonnas ja võimaldada sulle seda kasvu, mida vajad.
„Ka mina, vennad, ei võinud rääkida teile kui vaimsetele, vaid pidin rääkima kui lihalikele, nagu väetitele lastele Kristuses. Ma jootsin teile piima ega andnud tahket rooga, sest seda te ei oleks veel talunud. Kuid ega te nüüdki veel talu, sest et olete ju alles lihalikud. Kui teie seas on kiivust ja riidu - eks te siis ole lihalikud ja eks te käitu inimlikult? Sest kui üks ütleb: „Mina olen Pauluse poolel!”, teine aga: „Mina Apollose!” - eks te siis ole nagu inimesed ikka? Mis on siis Apollos? Mis on Paulus? Teenrid, kelle kaudu te olete saanud usklikuks, nõnda nagu Issand igaühele on andnud. Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada.“ (1 Korintlastele 3:1-6).
Paulus räägib tõtt, kui ütleb, et Jumal on see, kes laseb kasvada. Kuid kui sa ei kasva teatud vallas, on see siis Jumala süü? Ei, Jumal pole selles küll süüdi! Võib-olla paned hoopis vastu sellele tööle, mida Ta tahab su elus teha? Paulus ütleb oma ülaltoodud kirjas korintlastele, et kadedus ja riid on need, mis tingivad selle, et kogudus jääb küpsemise asemel kui väeti beebi tasemele. Ehk teisisõnu – ta räägib lihalikele kristlastele. Nad on küll kutsunud Jeesuse oma ellu, kuid pole lasknud Tal saada oma elu Issandaks.
Kui võtad Jeesuse vastu kui oma Issanda ja Päästja, saab su elu sellest mõjutatud – sinust saab teine inimene. „Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“ (2 Korintlastele 5:17). Isegi see, mis ei näe välja uuena, on saanud uueks, sest Ta on puhastamas ja muutmas sind, kujundades sind ümber.