Läbi kogu Piibli kõlab Jumala lastele korraldus palvetada igal ajal – nii headel, kui halbadel aegadel. Mis iganes me olukorrad ja seisud ka poleks – meil on korraldus palvetada lakkamata. „Rõõmustage alati, palvetage lakkamatult, tänage kõige eest - sest see on, mida Jumal teilt tahab Jeesuses Kristuses!“ (1. Tessalooniklastele 5:16-18).
Usun, et iga siiras kristlane tahab palvetada, kuid isegi kõige küpsemad usklikud lasevad vahel luuslanki või peavad palvetamist aeg ajalt raskeks. Peale rohkeid palveid ja Jumala Sõna uurimist, usun, et Jumal valgustas mulle teatud asju selle teema kohta. Alljärgnevalt toon välja viis levinumat takistust, mis ei lase meil lakkamatult palvetada:
- Sul on raske uskuda, et su palved on Jumalale vastuvõetavad. Isegi, et osa kristlasi on aastaid kuulnud armu evangeeliumit, on neil raske uskuda, et nad on Jumala poolt aktsepteeritud.
- Sa tunned end süüdi, kuna palud vaid raskustes olles. Piibel ütleb meile: „Ta on kaldunud nende palve poole, kes on tehtud puupaljaks, ega ole põlanud nende palvet.“ (Psalmid 102:18) Jumal ei hülga kunagi me palveid vaid seetõttu, et palume vaid kriiside korral.
- Me arvame ekslikult, et palve on midagi üliväsitavat või et peab paluma kõva häälega. Jah, vahel on häälekas palve omal kohal, kuid Jumal kuuleb meid ka siis, kui me ei tõsta oma häält.
- Mõtteis palvetamise rõhutamine, jättes välja kõva häälega palvetamise. Ma usun, et vaiksed sõnatud palved on efektiivsed ja kui Paulus räägib „lakkamatust palvest“, siis usun, et ta viitabki mõtteis palvetamisele. Samas aga võib ka häälega palvetamine osutuda vahel õndsaks kergenduseks .
- Lakkamatu palve on võimatu ilma Püha Vaimu abita. Paulus kirjutab: „Samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele: me ju ei tea, kuidas palvetada, nõnda nagu peab, kuid Vaim ise palub meie eest sõnatute ägamistega.“ (Roomlastele 8:26)
Palu, et Püha Vaim õpetaks sind palvetama. Ta täidab su südame ühe tänuvaimuga ja kui reageerid Tema häälele, avastad ühe jumaliku palve voolamas oma hinges.