„Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Heebrealastele 4:16). „Kelle sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.“ (Efeslastele 3:12).
Kui Jumal ütleb meile, et läheksime julgelt Tema trooni ette, siis tegu pole vaid soovitusega, aga Tema eelistuse- ning ootusega, mistõttu seda peaks ka täitma. „Õige inimese mõjuvõimas eestpalve saadab palju korda.“ (Jaakobuse 5:16) See sõna „mõjuvõimas“ lähtub kreeka keelest ja tähendab „fikseeritud positsiooni või kohta“. See viitab liikumatule, vankumatule mõtteviisile. Nõnda nagu kogu see salm viitab ka julgusele, mis on rajatud kindlatele tõenditele ja absoluutsele tõestusele, mis kõik toetavad su palveid ja anumisi. Ühtekokku tähendab see salm Jumala palge ette minekut täie veendumusega, et sul on hästi ettevalmistatud lugu, mis ületab kõik tunded, valju hääle ja üles pumbatud entusiasmi.
Taoline palve saab lähtuda vaid sellise Jumala teenri poolt, kes uurib Jumala Sõna ja on täiesti veendunud, et Jumal austab seda. Nii on ka tõsi, et mitte keegi meist ei saaks minna Jumala ligiollu ilma võtmata Ta Sõna kaasa iseendaga. Jumal tahab, et läheksime Ta ette Tema enda tõotustega, tuletaksime Talle neid meelde ja seisaksime nendel.
Osa kristlasi ütleb: „Ma ei palu Jumalalt suurt palju midagi. Palun vaid, et Ta tahe võiks sündida mu elus ja Ta plaanid täituda siin maa peal. Otsin Ta palet ikka Ta enda ja mitte Ta andide pärast.“ Olen isegi vahel midagi sarnast öelnud, sest pidasin taolist suhtumist pühaks, samas kui see tegelikult pole seda mitte. Kõiketeadja ja kõikväeline Jumal on esitanud meile isikliku kutse minna julgelt Tema trooni ette ja esitada Talle seal kõik oma palved.
Vaiksed ülistusajad Jumala palge ees on tõeliselt imelised. Samas aga tuleb me eludes ette aegu, mis on nii kriitilised, et on tarvis paluda ka teistmoodi. Ole siis teadlik, et ka sellistel aegadel on uks valla ja me võime minna Jumala palge ette täie kindlusega, et Ta peab oma sõna.