Apostel Paulusel oli oma kindel eesmärk, visioon ja missioon – Jumala missioon. Tema otsusekindlus hoidis teda alati edasi minemas. Ta teadis, et saab kogema paljusid raskusi, kuid ta õpetas, et oled võimeline taluma rohkeid kannatusi, kui su süda on su eesmärgi küljes kinni. Kui su süda on mugavuses kinni, ei kanna sa ka mingeid raskusi välja.
Olles olnud aastaid jumalariigi töös, otsustas Paulus: „See pole veel läbi. Mul on veel, mida teha. Mu südames põleb veel miskit – üks kirg kuulutada evangeeliumi. Tahan minna Rooma.“ Ta tahtis minna hea sõnumiga oma maailma südamikku. Lausa keisrini välja.
„Kui oli otsustatud, et me purjetame Itaaliasse…tuuled olid vastu.“ (Apostlite teod 27:1 ja 4). Paulus otsustas seilata edasi vaatamata võimalikele raskustele, mis koheselt esile tõusid. Meremehed seisid silmitsi metsiku ilmaga ja Paulus hoiatas neid, et nad peaks lõpetama oma teekonna, kuna häving ja kaotus sirendasid silme ees. Kuid teiste otsused said siiski võitu, mispeale häving oli peagi platsis (vt Apostlite teod 27:10-20). Kuid isegi, et nad seisid silmitsi tormiga ja pidid kergendama laeva lasti, Paulus teadis, et oli kuulnud selgelt Jumala häält ja sedagi, et Jumal sillutab talle tee viimaks täide oma eesmärki. Paulus oleks ju võinud asjade üle järgi mõelda ja taanduda, kuid ta ei andnud alla!
Võimalik, et oled omagi elus midagi sarnast kogenud. Sa tead, et oled kuulnud Jumalalt korraldust mingi asja tegemise osas ja sa alustad oma teekonda. Kuid niipea, kui kavatsed täie tõsidusega tõsta kõrgeks Jeesuse nime ja hakata võitma hingi, seisad silmitsi drastilise vastutuulega. Saatan vihkab seda, kui võidame hingi Jumalale! Nii pead ehk astuma lahingusse paljude pimeduse jõudude vastu, kuid sa saad võitma selle lahingu, nähes Jeesust austatuna!