„Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile.“ (Johannese 14:27) See erakordne sõna Jeesuselt hämmastas kahtlemata jüngreid. Nende silmis oli tegu pea võimatu tõotusega – Kristuse rahust pidi saama nende rahu. Need 12 meest olid imetlenud rahu, mida nad olid näinud Jeesuses viimase kolme aasta jooksul. Nende Isand oli alati rahulik ega tundnud kunagi hirmu. Tundus, et ükski olukord ei löönud Teda rivist välja. Ja nüüd korraga lubas Jeesus neile seda sama rahu!
Seejärel aga lisas Jeesus samas salmis: „Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab.“ Tegu polnud rahuga, mis oleks lähtunud tuimalt kõigest välja lülitunud ühiskonnalt. Ka polnud tegu ajutise rahuga ülirikastelt, kes püüavad saavutada meelerahu läbi materiaalsete asjade. Ei. Tegu oli Kristuse enda rahuga. Rahuga, mis ületab kogu inimmõistuse.
Selle rahuanni saamise aeg oli jüngrite jaoks ülimalt oluline, kuna nad seisid oma elu suurima katsumuse lävel. Kristus oli peagi lahkumas neist ja uudis sellest tabas kõiki suure šokina. Olid nad ju oodanud päeva, mil Issand rajab oma kuningriigi siin maa peal, tehes neist kõigist valitsejad. Nüüd aga seisid nad silmitsi faktiga, et Jeesus antakse õelate meeste kätte ja tapetakse. Kuid Issand kinnitas neile: „Ma tõusen taas ning Püha Vaim juhib teid läbi kõigest, millega silmitsi seisate.“ Ainus, mida jüngrid tol hetkel omasid, oli Kristuse tõotus anda neile oma rahu.
Püha Vaimu teenistus on alati hõlmanud endas Kristuse ilmutamist Tema rahvale. Ta ütleb Johannese 16:14 lühidalt: „Püha Vaim kuulutab teile minust ja minu teedest.“ Ehk lihtsamalt öelduna – Tema rahu tuleb, kui Püha Vaim ilmutab meile Kristust.
Võttes vastu Kristuse, said sa ka osa Pühast Vaimust, kes jätkab oma tööd sinus kuni tänaseni.