Jumal Isa asetas Kristuse kuningaks üle kõigi rahvaste ja loodu ning Issandaks oma Koguduse üle. Apostel Paulus kirjutab Jeesuse tagasitulekust, öeldes: „Mille parajal ajal toob nähtavale õnnis ja ainus võimas valitseja, kuningate Kuningasja isandate Issand.“ (1 Timoteosele 6:15).
Paulus ütleb, et vahet pole, millised ka olukorrad väliselt ei näiks – tõde on see, et Jumal on pannud kõik Jeesuse jalge alla ja Ta on endiselt Kuningas üle kõige. Võib ju näida, et kõik on kontrolli alt väljas ja Saatan on haaranud kontrolli, kuid see pole nii. Ometi näeme enda ümber, kuidas nii ühiskond kui valitsus on kukutamas Kristust troonilt, keeldudes tunnustamast Tema meelevalda ja Kuningaks olemist. Oleme kõrvaldanud Jumala oma koolidest ja kohtutest ning eiranud Teda oma seaduste loomisel. Tänu sellele aga lõikame ka juba kohutavaid tulemusi.
Kuid ma ei muretse ainuüksi selle pärast, et Ameerika on hüljanud Jeesuse autoriteedi. Olukord, mida näen Koguduses, on oluliselt traagilisem. On igati arusaadav, et uskmatud tahavad kukutada Kristuse troonilt. Nad on pilganud ja mõnitanud Ta nime alates päevast, mil Ta sündis. Kuid kui kurvastav on Jumala jaoks näha seda, kui need, kes nimetavad end Tema nimega, kukutavad samuti Kristust troonilt.
Paljud kristlased, kogudused ja teenistused on tasahilju hülgamas Issanda nõu. Nad ei toetu enam ainuüksi Tema valitsusele, vaid pöörduvad selle asemel hoopis maailma tarkuse ja inimlike praktikate poole. Olen kohkunult jälginud, kuidas Kogudus on tasahilju tõstnud troonile selle maailma tarkuse. Jeesus pole sugugi mitte enam Jumala rahva jõud ja allikas.
Las ma küsida su käest isiklikult: oled sa kõrvaldanud Kristuse oma südamest kui kuninga? Kui oled, tahan julgustada sind asetama Ta tagasi oma südame troonile ja elama!
„Ma tõstan oma silmad mägede poole, kust tuleb mulle abi? Abi tuleb mulle Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa.“ (Psalm 121:1-2).