Taavet palus: “Kaitse mind, Jumal, sest ma otsin pelgupaika sinu juures!” (Psalm 16:1). Heebreakeelne sõna, mida Taavet kasutab siin „kaitsmise“ kohta, on täis sügavat tähendust, öeldes tegelikult: „Pane kui hekk minu ümber, okastest kaitsemüür. Hoia ja valva mind. Jälgi igat mu liigutust – kõiki mu minemisi ja tulemisi.“
Taavet uskus kõige täiega, et Jumal hoiab oma õigeid. See õnnistatud mees kuulutas: „Vaata, ei tuku ega jää magama see, kes Iisraeli hoiab. Issand on su hoidja, Issand on su varjaja su paremal käel. Päeval ei pista sind päike ega kuu öösel. Issand hoiab sind kõige kurja eest, tema hoiab sinu hinge.“ (Psalmid 121:4-7). Need samad heebreakeelsed sõnad, mida kasutati Psalmides 16:1, tõusevad siingi esile. Taaskord räägib Taavet Jumala jumalikust varjust – üleloomulikust kaitsemüürist. Ta kinnitab meile: „Jumal hoiab teil silma peal, kuhu iganes te ka ei läheks.“
Kui sul on raskusi selle uskumisega, et Jumala igatsus on hoida sind alal, loe, kuidas Taavet ütles: „Issanda käest on mehe sammud…sest Issand toetab ta kätt.“ (Psalmid 37:23-24). Isegi Iiob kuulutas keset oma meeletut agooniat Jumala alalhoidvast väest. See mees oli kaotanud nii oma pere, vara, tervise kui hea nime, kuid ometi viitas ta Jumalale kui “inimeste valvajale”.
Jumal on tõestanud end ikka ja jälle kui oma rahva alalhoidjana. Kuid miks Ta seda nii innukalt teeb? Saame sellest aimu tänu Moosese sõnadele: „Ja Issand käskis meid teha kõigi nende seadluste järgi , karta Issandat, meie Jumalat, et meie käsi alati hästi käiks, et ta hoiaks meid elus, nagu see tänapäeval ongi.“ (5. Moosese 6:24). Mooses ütles, et Jumal andis neile need käsud, mida pidada ja alal hoida neil samadel põhjustel, miks Jumal tahab päästa ja kaitsta meid – selleks, et Tema plaan võiks täituda me eludes!