„Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus!“ (Galaatlastele 5:25) Apostel Paulus annab meile selle lihtsa juhise väga lihtsatel tingimustel: „Kui Püha Vaim elab te sees, siis omagu Ta ka täit kontrolli te elude üle.“
Me kõik peaks olema juhitud Jumala Vaimu poolt. Ta saadeti selleks, et olla me pidev ja vankumatu juht ja Ta elab igaühe sees, kes tunnistab Kristust kui oma Issandat ja Päästjat. Enamus kristlastel pole probleemi uskumisega, et Püha Vaim juhib meid Jeesuse juurde. Ka pole meil probleeme uskuda, et Püha Vaim tegutseb pidevalt ja igal eluhetkel me sees.
Ma anname au Pühale Vaimule, me jutlustame Temast, me õpetame vaimuandidest- ja viljadest ning enamus meist on Teda ka keset raskusi appi hüüdnud. Me palvetame Ta poole, me otsime Teda, me anume Teda, et taevad võiks avaneda ja tuua ärkamist Jumala kogudusele ning me kogeme Tema reaalset kohalolu. Samas aga tundume me üsna vähe teadvat sellest, mida tähendab käia Vaimus.
Arusaamine sellest, mida tähendab Vaimus käimine, võib vabastada paljud segadusest, pingetest, kannatustest, otsustamatusest ja isegi lihahimudest. Seega, milles peitub see tõde? Paulus on selle väga selgelt kokku võtnud: alista oma elu Pühale Vaimule ning usalda Tema vaikset, tasast häält, mis juhib sind kõigis asjus. Muide, Jumala Sõna ise ütleb: „Issanda käest on mehe sammud, ja ta kinnitab seda, kelle tee on tema meele järgi.“ (Psalmid 37:23) Kes seda kõike kinnitab? Püha Vaim!
Me lihalikul loomusel on oma põikpäine tahe ja see teeb, mida tahab. See teeb, mida iganes tahab, paludes seejärel Jumala õnnistusi oma valikute üle, kuulutades: „Jumal on ju andnud mulle selge mõistuse, mistõttu olen võimeline langetama tarku otsuseid. Nii pole mul vaja oodata mingeid juhiseid.“ Kuid isegi Kristus ütles: „Mina ei saa iseenesest teha midagi…sest ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud.“ (Johannese 5:30). Nõnda nagu Jeesus ootas alati Isa järele, igatsedes alati järgida Tema juhtimist, nõnda peame meiegi järgima Tema täiuslikku eeskuju.