Apostel Paulus leidis Korintosest ühe koguduse ja olles teel Efesosse, kirjutas neile kirja. Korintose kogudus oli langenud mitmete kompromisside küüsi ja maadles patuga. Sellest hoolimata väljendas Paulus end oma kirja alguses väga armuliselt, neid julgustades ja mitte sõideldes.
„Paulus, Kristuse Jeesuse apostliks kutsutud Jumala tahtmisel…Korintoses olevale Jumala kogudusele, Kristuses Jeesuses pühitsetuile, kutsutud pühadele ning kõigile neile, kes kõigis paigus appi hüüavad meie Issanda Jeesuse Kristuse nime, kes on nende ja meie Issand: Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt Kristuselt! Ma tänan alati oma Jumalat teie pärast Jumala armu eest, mis teile on antud Kristuses Jeesuses! Te olete ju kõige poolest saanud rikkaks temas, igasuguses sõnas ja igasuguses mõistmises, kuna tunnistus Kristusest on teis kinnitatud, nii et teil ei ole puudu ühestki armuannist, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse ilmumist. Tema kinnitab teid ka lõpuni, et te oleksite laitmatult puhtad meie Issanda Jeesuse Kristuse päeval. Ustav on Jumal, kelle poolt te olete kutsutud osadusse tema Poja Jeesuse Kristuse, meie Issandaga.“ (1. Korintlastele 1:1-9).
Paulus ütles sellele kogudusele, et ta tänab Jumalat nende eest iga päev (1. Kor. 1:4) Kuid ta mainib ka Jeesust Kristust väga mitmeid kordi! Ta oli täiega Jeesusest haaratud, kes oli nii elav ta südames.
Oled sa täna enam näljane Jeesuse järele kui viis aastat tagasi? Või isegi nädal tagasi? Oled sa Temast sama haaratud kui Paulus, nii et Ta vallutab kõiki su mõtteid ja tegusid? Kui ei, siis palu, et Püha Vaim täidaks sind sellise näljaga, et saada Jeesusega väga lähedaseks.