See kuulus kirjakoht külvajast räägib tegelikult kannatlikkusest. Mitte kannatlikkusest inimeste suhtes, vaid kannatlikkusest Jumala suhtes. Mäletad, Jeesus rääkis seal seemnest? Osa seemneid langes tee äärde, osa kaljule, osa ohakate sekka…Kuid osa seemneid langes ka heasse mulda. Vaatame siinkohal Jeesuse selgitust sellele.
„See tähendamissõna aga tähendab: seeme on Jumala sõna. Teeäärsed on need, kes kuulevad, aga pärast tuleb kurat ja võtab sõna ära nende südamest, et nad ei usuks ega pääseks. Kaljupealsed on need, kes kuuldes võtavad sõna rõõmuga vastu, ent neil ei ole juurt, üürikest aega nad usuvad, ent kiusatuse ajal taganevad ära. Mis ohakate sekka kukkus, on aga need, kes sõna küll kuulsid, ent edaspidi lämmatavad neid muretsemised ja rikkus ja elulõbud ning nende vili ei saa küpseks. Aga mis on heas mullas, on need, kes sõna kuuldes seda kaunis ja heas südames säilitavad ja kannatlikkuses vilja kannavad.“ (Luuka 8:11-15).
See „hea muld“, mida Jeesus mainib, viitab nendele, kes kuulsid Jumala sõna ja kandsid mingi hetk „kannatlikkuses“ vilja. Teised kuuljad kandsid ka vilja, kuid seda vaid ajutiselt. Miks? Sest nad olid kannatamatud Jumala ja Tema töö suhtes oma eludes.
„Hea mulla“ kuulja südamel on oma kindel suund! Mis iganes olukord ka poleks, ta suunab end esmalt Jumala armastuse poole ja seejärel Jeesuse kannatliku ootamise juurde. Need kaks omadust on olulised, et üks süda võiks kanda jätkuvalt vilja. Heebrealaste kirjas on öeldud: „Teile läheb vaja kannatlikkust, et te Jumala tahtmist täites saaksite kätte tõotuse.“ (Heebrealastele 10:36). Võta Jumala Sõna ja istuta see oma südamesse, et see võiks tuua esile ausa ja puhta südame. Seejärel aga oota kannatlikult, mil Ta tuleb ja vabastab su.