Selleks, et üks usklik võiks täie kindlusega paluda ja ka saada Issandalt midagi, peab ta järgima palve seaduspärasusi, mis pandud paika Isa enda poolt. Juhiseid palveks leiab laiali pillutatuna üle kogu Piibli ning kuuletumine neile avab kanalid Isa väljasirutatud käeni, mis ulatub kõigi abivajajateni.
Esiteks, lähene Jumalale Jeesuse nimel ja Tema nime läbi. Saame esitada oma palveid tuginedes ainuüksi sellele, mida Kristus on meie heaks teinud ja mitte oma enda teenetele, mida meil pole nagunii. See võib ju tunduda pisut alandavana tunnistada pidevalt, et oleme abitud patused, kes päästetud armu läbi, kuid samas on see ainus tee, mis viib palveid kuulva Jumalani.
Teiseks, inimene, kes palvetab, peab uskuma. Piibel ütleb, et kui me palume, peame ka uskuma ja mitte kahtlema. Sest kahtlev ja kaksipidi mõtlev inimene „ärgu ometi arvaku, et ta midagi saab Issandalt.“ (Jaakobuse 1:6-8)
Kolmas juhis puudutab me südame olukorda. Apostel Johannes läheneb sellele teemale järgnevalt: „Armsad, kui meie süda ei süüdista, siis on meil julgus Jumala ees ja mida me iganes palume, seda me saame temalt, sest me peame tema käske ja teeme, mis on tema silmis meelepärane.“ (1. Johannese 3:21-22). Puhas südametunnistus ja puhas süda on absoluutselt olulised kõikehõlmava palve juures. Ma ei saa täie kindlusega paluda Jumalalt vastuseid, kui hoian endiselt kinni patust, mis Ta Poja Kolgata ristile naelutas. On võimatu elada ühtaegu patus kui nautida samal ajal Jumala soosingut.
„Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuuleb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.“ (1. Johannese 5:14-15). Jumal igatseb ühe enesekindluse ja kindluse järele, kui Tema ette palves läheme. Nii tahan ka julgustada sind lähenema Jumalale nõnda nagu laps läheneb oma isale, teades, et isa armastab teda tingimusteta. Nii pole seal millegi tagasi hoidmist ega hirmu hülgamise ees. „Kelle (Kristuse) sees usu läbi temasse on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale.“ (Efeslastele 3:12)
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.