Enamus meist alustas oma kristliku elu teekonda usuga, et Jumal on kõik, mida vajame. Punkt. Kindlasti olime veendunud selleski, et meil endil polnud mingit pistmist sellega, et saime osa Jumal heakskiidust. Tema pääste oli tasuta and ja kõik, mida tegema pidime, oli lihtsalt uskuma sellesse ja selle vastu võtma. Seejärel aga muutus Kristuse järgimine pisut keerulisemaks. Olles teadlikud oma läbikukkumistest, pöördusime iseenda ja mitte Tema poole! Mis on ka põhjus, miks Paulus võttis kogu oma õpetuse galaatlastele kokku järgmiste sõnadega: „Kui me elame Vaimus, siis käigem ka Vaimus!“ (Galaatlastele 5:25).
Me sünnime uuesti läbi Püha Vaimu, kes elab me sees ja me elame Püha Vaimu läbi. Olles alustanud selliselt, kas peame siis tõesti pöörduma tagasi omaenese jõupingutuste ja haledate püüete poole elada nö head ja õiget elu? Pauluse juhis meile on käia Vaimus – Jumala elavas ligiolus meie südameis. Alistudes Jumala Vaimule, koorib Ta meilt kiht kihi haaval maha kõik, mis pole Talle meelepärane.
Omaenese jõus ei suuda me iialgi käituda nagu Jeesus. Seetõttu Ta saatiski meile Abilise. Jeesuse Vaim meie sees tahab õrnalt ja armastavalt juhtida kõiki me päevi. See pole üldse mitte halb. Teda ei saadetud selleks, et varitseda iga me sammu ja takistada meil nautimast elu parimat. Hoopis vastupidi! Ta on valmis ja võimeline juhtima meid igati puhaste ja värskete Kristuse sarnaste sõnade, mõtete ja tegude sisse.
„Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.“ (2 Korintlastele 5:17).
„Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.“ (Roomlastele 8:1)
Issand, me tahame olla pühad nagu Sina.
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.