Üks mees ütles mulle kord: „Olles andnud 10% oma sissetulekust Jumalale, teen ülejäänuga, mida iganes soovin. Samas aga ootan muidugi, et Jumal mind vastavalt oma tõotusele õnnistaks, sest olen ju oma kümnise maksnud.“
Mu kogemused on näidanud, et kui keegi on kitsi oma andmistes, on ta ka kitsi oma aja, energia ja tegude suhtes Jumala heaks. Kuid las ma öelda sulle – kui oled kitsi Jumala suhtes, on ka Tema kitsi sinu suhtes. Mis tähendab seda, et lõikad end oma tegude- ja suhtumistega läbi Jumala õnnistustest.
Meie suhtumine peaks olema: „Kui palju ma suudan endast Issandale anda?“ Meie rõõm peaks peituma selles, kui palju me suudame anda, mitte selles, kui palju suudame endale hoida. Võime lugeda Jumala Sõnast: „Üks jagab välja, aga saab üha lisa, teine hoiab varandust, ometi on puudus käes. Hing, kes jagab õnnistust, kosub...“ (Õpetussõnad 11:24-25). Fakt on see, et mida enam jõudu ja energiat Jumala heaks panustad, seda enam Ta sulle tagasi annab.
Apostel Paulus koges igat tunnet ja katsumust, mida meiegi kogeme. Ometi oli tal keset neid kõiki ilmutus talle saadaolevatest ressurssidest. Kui ta oli omadega viimse piiri peal, hoidis ta usk kinni kõigest, mida ta vajas, et kanda teda võidukalt läbi. Ta ammutas oma Taevase Isa ressurssidest, saades ikka ja jälle osa uuest usust ja jõust, et edasi minna.
Pühendades end kogu südamest Jumala tööle, sead end olukorda, kus saada õnnistatud. Kui mõtled allaandmise peale, julgustan sind siiski püsima lahingus, sest Jumal kannab sind just nimelt keset lahingu kuumust läbi, valades sind üle oma ressursside ja jõuga. Vaid need, kes on lahingus, saavad osa Tema võrratust varustatusest!