Me näeme imelist pilti armust Jumala sekkumises Soodoma olukorras, kus Ta sõna otseses mõttes haaras Lotti ja ta pere järele ning tõmbas nad sealt linnast välja. „Ja kui ta veel kõhkles, siis haarasid mehed kinni ta käest, ja ta naise käest ja ta mõlema tütre käest, sest Issand tahtis teda säästa; ja nad viisid ta ära ning jätsid väljapoole linna.“ (1 Moosese 19:16).
Ajal, mil Lott alles kõhkles, olles hävingu äärel ja omamata vähimatki jõudu või tahet päästa iseennast, juhtis Jumal selle segaduses, illusioonide käes vaevleva ja pattudest seotud mehe turvalisse paika, otsekui öeldes: „Ma armastan sind ega lase sul surra selle holokausti keskel. Sa oled õiglane mees ja ma olen hoiatanud sind. Nüüd aga tule!“
„Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid.“ (Roomlastele 5:6). Otsene tähendus sellele „kui me alles nõrgad olime“ on „ilma võimekuse või tahteta“. Jumal ütleb, et Ta on valmis tegutsema meie heaks, kuna meil endil pole midagi anda.
Jumalal oli Lottile üks juhis veel: „Põgene oma elu nimel! Ära vaata tagasi ega jää pidama kuhugi lageda peale. Põgene mägedesse, et sa ei hukkuks!“ (vt 1 Moosese 19:17) See mägi siin esindab Jumala ligiolu – kohta, kus olla vaid koos Temaga. Näeme seda kujundit kordumas läbi Piibli. Mooses sai mäe otsas puudutatud Jumala aust; Jeesus otsis mäel palvetades Isa palet; Kristus muudeti mäel oma jüngrite silme ees.
„Suur on Issand ja väga kiidetav meie Jumala linnas tema pühal mäel.“ (Psalmid 48:2)
„Tulge, mingem üles Issanda mäele, Jaakobi Jumala kotta, et ta meile õpetaks oma teid ja et võiksime käia tema radu…“ (Jesaja 2:3)
Kui Jumal päästab su läbi su usu Tema tõotustesse, jookse otse Tema pühale mäele – Tema ligiollu.