Prohvet Eelija oli nii heitunud oma rahva tohutust moraalsest tagasilangusest, et ta põgenes õela kuningas Ahabi naise Iisebeli ähvarduste ees, peites end koopasse. Jumal küsis temalt: „Mis sa siin teed, Eelija?” ja ta vastas: „Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge.” (1 Kuningate 19:10).
Tuginedes kõigile välistele näitudele olid Eelijal igati head põhjused enda peitmiseks. Kogu toonane ühiskond oli kokku kukkumise äärel ja kogu selle valitsus oli kõige metsikum ja õelam, keda eales ajaloo jooksul nähtud. „Ahab tegi Issanda, Iisraeli Jumala vihastamiseks veel rohkem kui kõik Iisraeli kuningad, kes enne teda olid olnud.“ (1 Kuningate 16:33). Veelgi enam – Iisebel oli kõige õelam kuninganna, kes oli eales trooni jaganud, olles otsustanud tappa iga viimse kui Jehoova järgija.
Nii oligi Eelija otsustanud „pidada lõpuni vastu“ ja jääda truuks Jumalale, tehes seda ihuüksinda. Samas polnud tal aimugi, et sel samal hetkel oli Püha Vaim liikumas üle nende maa. Üks suur kõlbluse ärkamine oli kohe, kohe puhkemas, mille käigus oli Jumal peagi heitmas Iisebeli koerte ette ja kukutamas kõiki kurje valitsejaid.
Jumal andis Eelijale teada, et ta pole üksi ja lisaks talle leidub Iisraelis veel 7000 inimest, kes polnud alistunud neid ümbritsevale korruptsioonile. Jumal ütles Eelijale, et Tal on kindlad inimesed võtmepositsioonidel paigas – usklikud, kes seisid sirge seljaga tõe eest!
Sama kehtib ka tänapäeval. Nõnda nagu Jumal ütles Eelijale: „Tuhanded pole kummardanud“, nõnda ütleb Ta ka meile täna: „Miljonid pole kummardanud.“ Au Jumalale! Me pole mingi väike käputäis, vaid üks võimas armee, kes ei kummardu ega lähe kompromissile selle hulluks läinud ajastu keskel. Saatan tahaks panna Jumala rahva uskuma, et nende arv on kahanemas, kuid ära usu tema valesid. Jumal on endiselt tegutsemas, valades välja oma Püha Vaimu ja tõmmates janunevaid südameid enese ligi.