Kui prohvet Saamuel oli veel väike poiss, arvas ta kuulvat oma õpetajat Eelit hüüdmas teda keset ööd. Tegelikult oli see aga Jumala hääl. Saamuel lihtsalt ei teadnud, kuidas seda ära tunda. Kui Saamuel oli kolm korda Eeli juurde jooksnud, juhendas Eeli teda vastama: „Issand, räägi, sest su sulane kuuleb!” (1 Saamueli 3:9). Hiljem kogunesid kõik iisraellased Saamueli ligi, et kuulda Issanda sõna, mille ta oli saanud tänu suhtele Jumalaga.
Ka Mooses sai tänu suhtele Jumalaga 10 käsku ja juhised kogudusetelgi ehitamiseks. Hiljem sai Taavetki läbi Jumala kuulda võtmise juhised templi ehitamiseks, mis jäi ta poja Saalomoni teha. Jumal räägib nendega, kes kuulavad.
Uue Testamendi ajastul sai lihtne usklik Ananias Kristuselt juhised minna äsja pöördunud Sauluse juurde ja teenida teda (vt Apostlite teod 9:10-18). Ta polnud mingi prohvet, kuid ta sai Jumalalt sõnumi. Mitte mingi uue õpetuse kohta, vaid isiklikuks juhiseks. Miks ei peaks siis Püha Vaim tahtma juhtida kristlasi veel tänapäevalgi?
Võttes aega kuulmaks Jumalat, võime saada teada, mida öelda või leida sõnumi vastavaks päevaks. Vahel kogeme mingit kindlat tunnet või saame mõne kirjakoha Piiblist, mis valmistavad me südant ette mõneks eesootavaks juhtumiks. Samas on kordi, kus Jumal võib anda meile mõne konkreetse piiblisalmi, tarkusetera või julgustava sõna, mida kellelegi päeva jooksul edasi anda. Kuid kuulav kõrv ja tarkust täis keel saavad tulla vaid osadusest Jumalaga. Samas aga on oluline meeles pidada, et kõik ülalpool mainitu saab leida aset vaid siis, kui me kuulame ja mitte ei vatra koguaeg.
Jim Cymbala alustas Brooklyn’i Tabernacle kogudusega väikeses, viletsas seisus hoones, mis asus kahtlases linnaosas ja kuhu kuulus algul vaid 20 liiget. Põlise Brooklyn’i asukana on ta nii David kui Gary Wilkersoni pikaajaline sõber.