Vastavalt Heebrea kirjale, peaks igaüks meist „tuletama meelde endisi päevi, mil me, olles valgustatud, pidime taluma rohket võitlust kannatustes!“ (Heebrealastele 10:32). Tuleta endale meelde, kui ustav Jumal on olnud ja kuidas Ta on kandnud sind läbi kõigist su mineviku võitlustest ja katsumustest. Kui esimest korda Kristuse juurde tulid, pidas su pere sind võib-olla hullumeelseks ja su endised sõbrad ei tahtnud sinuga enam mingit tegemist teha. Su kolleegid süüdistasid sind ainuüksi seetõttu, et otsustasid teha midagi, mis oli õige. Ja täna seisad sa taaskord silmitsi kõikvõimalike süüdistustega igast ilmakaarest. Just seetõttu ongi oluline tuletada meelde, kuidas Jumal end minevikus võimsalt ilmutas ja sind läbi kandis. Ta ei vedanud ju sind alt, või vedas? Nii ei vea Ta sind ka tulevikus alt.
Heebrea kirja autor ütleb: „Te olete ju koos vangidega kannatanud ja rõõmuga talunud oma vara riisumist…“ (Heebrealastele 10:34). Paljud tolle aja usklikest polnud pidanud veel isiklikult kannatama. Küll aga olid nad igati teadlikud neist, kes olid läinud nende eel ja kannatanud. Seal salmis öeldu „rõõmuga talunud oma vara riisumist“ tähendab aga seda, et nad loobusid omaenda plaanidest ja unistustest – ideedest selle kohta, kuidas nende elud peaks kulgema. Nad olid selle asemel valmis võtma vastu Jumala plaani oma elude jaoks, teades, et suure tõenäosusega toob see endaga kaasa ka teatud määral kannatusi.
See salm läheb edasi ja ütleb: „…teades, et teil endal on parem ja jäädav varandus.“ (Heebrealastele 10:34). See on teine eluliselt oluline viis, kuidas olla valmis kannatuste ajaks. Millest iganes me ka ei peaks läbi minema – see on lõpuks seda väärt. Ära unusta, et me võitleme millegi igavikulise nimel – mitte vaid enda, aga ka teiste nimel. Me võitleme selleks, et meil oleks, mida endast järeltulevale põlvele maha jätta.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.