Meile kõigile tuntud kirjakoht, mis kirjeldab Jeesuse eesmärki siin maa peal, leidub Luuka evangeeliumis 4:18-19. „Issanda Vaim on minu peal, seepärast on ta mind salvinud. Ta on mind läkitanud kuulutama vaestele rõõmusõnumit, kuulutama vangidele vabakslaskmist ja pimedatele nägemist, laskma vabadusse rõhutuid, kuulutama Issanda meelepärast aastat.”
Kuhu iganes ka Jeesus ei läinud, sai Ta süda alati inimeste vajadustest puudutatud. Mil iganes Ta nägi kedagi, kes vajas tervenemist, Ta peatus ning tervendas ta. Muide, Ta andis endast lausa maksimumi, et leida vajadusel üles kõik hädasolijad. Kui inimestel oli nälg, siis Jeesus toitis neid. Tal oli tohutu kaastunne kõigi kannatajate, jalutute ja pimedate suhtes, kes olid kui lambad ilma karjaseta.
Jeesus polnud mingi rändtervendaja, kuigi Ta tervendas kõikjal, kus iganes käis. Ka polnud Ta mingi rändinimõiguslane, kuigi Ta oli alati väga kaastundlik. Jeesus oli peamiselt jutlustaja! „Aga pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi“ (Markuse 1:14). Ta tuli, et lasta vangid vabadusse, kuulutada häid sõnumeid oma päästvast väest ning jagada evangeeliumi.
Kui igaüks meist haaraks kinni samast visioonist, mis Jeesusel oli, saaks Tema peamisest missioonist siin maa peal meie peamine missioon. Oleksime nii täis Kristuse armastust, et mitte miski ei suudaks meid hoida tagasi selle kuulutamisest. Meid ümbritsevad inimesed ei pääseks enam Jeesuse nime kuulmisest. Ja uskuge mind – sõnad on olulised! Teod on küll head, kuid tõeline evangeeliumi kuulutamine ei saa leida aset ilma sõnadeta. Seetõttu ka, ära häbene rääkida Jeesusest. Lase Püha Vaimul anda sulle selline vägi, et sõnad lihtsalt voolavad loomulikult su huulilt. Jeesus tahab, et kasutaksime evangeeliumit elu ja tõe jagamiseks teistele.