JEESUSE LIGIOLU

David Wilkerson

Kas sulle külla tulnud inimesed kogevad su kodus Jeesuse ligiolu? Kas Tema pühaduse aroom levib su pereliikmeteni, abiellu ja muudesse suhetesse? Leidub su kodus eestpalves valatud pisaraid oma lähedaste pärast, murtuses valatud pisaraid ning siirast igatsust heastada kõik halb? Või valitseb seal hoopis kõik maine ja lihalik?

Iga kristlase kodu peaks olema koht, kus eralduda maailmast ja kõigest maisest; koht, mis on kui pidulik banketisaal, kus kohtuda Kristusega. Ometigi ei leia seda just paljudest kristlikest kodudest, kuna need on määrdunud erinevate asjade poolt. Teleri ja interneti kaudu lastakse sisse kõikvõimalikku lõbujanu ja meeletut kurjust. Kujutan vaid ette, millises hämmingus inglid võivad olla, kuid nad näevad seda kõike kodudes, mis peaksid tõstma esile Jeesuse ligiolu. Kuid tänapäeval on suurel hulgal kristlasi, kes on haaratud interneti pornost, rendivad erinevaid tundeküllaseid DVD’sid, ammutavad TV’s lokkavast rikutusest ning maksavad isegi kinoskäikude eest, kus filmides häbistatakse Kristuse nime. Ja siis imestavad, miks vaimuliku surma hõng hõljub nende kodude üle.

See on Püha Vaimu töö tuua ja hoida alal Jumala ligiolu ja väge meie kodudes, kogudustes ja südameis. Kuid suurel hulgal kristlasi kurvastab ebajumalateenistusega jätkuvalt Jumala Vaimu. Mis mõtet on siis paluda oma päästmata lähedaste pärast, kui meie enda kodu on rüvetatud?

Jumalal on plaanis saata korda terve rida imesid, mis ületavad meie igasugused mõtted või tunded. Tal olid need varuks juba ammu enne maailma loomist. Ja kui Tal juba selline lepinguline plaan valmis on, peab see ka täituma ning täitubki. Ometigi ei jõua mitte kõik Ta rahvast Tema pidulaua äärde. Need, kes on jäänud leigeks, kes armastavad kergemat elu ja on andnud end üle maailma naudingute-hulluste kätte – keegi neist ei saa osa sellest pidusöömaajast.

Prohvet Jesaja kirjeldab sellest banketist osasaajaid aga järgnevalt: „Ja vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga, üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga.“ (Jesaja 25:6). See räägib inimestest, keda ei rahulda Jumala Sõna enam vaid nö piima tasemel. See Jumala rahvas on valmis võtma vastu Jumala manitsust. Nad igatsevad taheda tõe järele; jumaliku sõna järele, mis tuleb läbikatsutud ja proovile pandud karjaste suust; sõnumi järele, mis on sütitatud Püha Vaimu enda poolt. Ühtlasi otsivad nad aga ka ise iga päev isiklikku Jumala sõna, igatsedes maitsa seda kaua laagerdatud head veini.