Jeesus palvetas pidevalt. Ta käis mägedes palvetamas ja otsis ka üksildasi paiku, kus seda teha. Ta palvetas nii hommikul kui õhtul. Muide, Jeesus ütles lausa, et Ta ei teinud midagi enne, kui polnud seda esmalt Isa käest kuulnud – läbi palve.
Johannese 17 ptk. räägib täienisti Jeesuse palvest oma jüngrite ja rahva eest – kõigi nende eest, kes Teda järgisid ja Temasse uskusid. Kuid Jeesus ei palunud ainuüksi oma järgijate pärast, „vaid ka nende eest, kes nende (st jüngrite) sõna läbi hakkavad minusse uskuma.“ (Johannese 17:20). Milline võimas tõde. Klausel „kes hakkavad minusse uskuma“ kätkeb endas ka sind ja mind!
Mu armsad, Jeesus palvetas me eest juba siis, kui siin maa peal inimesena elas, kuid Ta palved ei haihtunud lihtsalt õhku. Need on põlenud Jumala altaril kogu selle aja ja Jumal on võtnud vastu oma Poja palved igaühe meie eest. Me olime Ta mõtteis juba sajandeid tagasi. Ta isegi salvestas oma palve Jumala Sõnasse, teades, et saame seda kord lugema.
Hetkel palvetab Jeesus kõigi üleastujate pärast, kes pole veel pöördunud Ta poole. Piiblis on öeldud, et Ta suudab päästa kuni viimse päevani kõik, kes vaid pöörduvad Tema poole.
Olen oma pikkade teenistusaastate jooksul näinud paljusid sõltlasi saamas auliselt päästetud ja ikka igakord endamisi mõelnud: „Sellel pidi küll olema palvetav ema või eestpalveid tegev vanaema ning Jumal vastas nüüd oma palvesõdalaste palvetele.“ Kuid täna ma tean, et on midagi veelgi paremat. Jeesus ise palvetas nende eest kogu selle aja! „Mina palun nende eest, kes nende (st jüngrite) sõna läbi hakkavad minusse uskuma.“ (Johannese 17:9, 20).
Kui sa ka oled püüdnud põgeneda Jumala eest, siis Tema palvete eest ei pääse sa kusagile. Isa vastab oma Poja palvetele ja kõik, kes Talle vastu panevad, jätkates oma patustel teedel ja paadutades oma südameid Kristuse palvete suhtes – Ta palvetas nende eest siin maa peal olles ja teeb seda tänaseni.