See pole uskliku jaoks patt küsida: „Miks?“ Isegi Jeesus küsis seda, kui valude käes ristil vaevles (vt Matteuse 27:46). Ka meie võime vahel hüüda: „Issand, miks Sa küll lased mul sellest läbi minna? Tean, et see kõik ei tule Sinu käest, kuid ometi lased Sa Saatanal mind kiusata. Lõppeb see ka üldse kunagi?“
Ilmalik maailm nõuab seletust kõigi elu kannatuste ja valu kohta. Nad ütlevad: „Ma lihtsalt ei saa uskuda su Jumalasse. Usun, et mul on rohkem armastust kui Tal, sest kui mul oleks võimu, lõpetaksin kõik kannatused ilma peal.“ Ma ei püüagi siinkohal vastata, miks on erinevaid näljahädasid, üleujutusi, haigusi ja hävingut. Küll aga tean, et võin maailma küsimiste peale vastata: „Jumal nutab selle pärast, mida inimkond on teinud.“
Minu meelest on Paulus ainuke isik Jeesuse järel, kes on kannatanud üle mõistuse palju. Seda paljudel eriviisidel ja paljude inimeste käte läbi. Paulust muide hoiatati ette teda eesootavatest kannatustest: „Aga Issand ütles talle…“Mina tahan talle näidata, mida kõike ta peab kannatama minu nime pärast.”“ (Apostlite teod 9:15-16). Jeesus ise kuulutas: „Ma saan näitama Paulusele, kui võimsalt ta saab kannatama minu nime pärast.“ Nõnda on ka sinuga – kui oled pühendanud kogu oma südame Kristusele ja otsustanud õppida Teda tundma väga lähedasel moel, saad sinagi kogema raskeid aegu ja kannatusi, millest külmadel, lihalikel kristlastel pole aimugi. Taavet kirjutab: „Õiget tabab palju õnnetusi, aga Issand tõmbab tema neist kõigist välja.“ (Psalmid 34:20)
Samal ajal, kui Jumal ei vaevunud selgitama Paulusele mitte midagi ega lõpetama tema kannatusi, ilmutas Ta talle siiski seda, kuidas ta saab võidukalt läbima iga oma katsumuse. Jeesus ütles talle: „Sulle piisab minu armust, sest nõtruses saab vägi täielikuks.” (2. Korintlastele 12:9). Sa ei peagi kõike mõistma, sest Jumala arm on kõik, mida eales vajad.