„Jah, mulle on elamine Kristus ja suremine kasu!“ (Filiplastele 1:21) Oh oleks vaid meil kõigil sellist tulisust elada Kristusele nagu Paulusel seda oli! Püha Vaimu juhtimisel levitas ta täiesti omal käel kristlust üle kogu Rooma impeeriumi. Tal oli ükskõik, kas ta elab või sureb, sest ta tahtis vaid Jumalariiki edasi viia.
Tänapäeva kristlus aga on arendanud välja vale usu – usu, mis ei kätke endas mingit pühendumist. Oleme nii hõivatud ühelt kristlikult konverentsilt ja ürituselt teisele jooksmisega, otsides kõige tegijamaid Piibli õpetuse jagajaid. Ühtlasi külastame me iganädalasi piiblitunde, täites oma pead üha enamate pealkirjade ja mudelitega. Samal ajal, kui miljonid haiget saanud inimesed üle maailma surevad lootusetuses. Meie aga oleme need, keda on kutsutud sirutuma nendeni.
Mida pühendumine endast üldse kujutab? Kõige lihtsamalt öeldes tähendab see enese tingimusteta pühendamist Issandale ja Tema tööle. Me jääme sõltumata olukordadest töö juurde, mis meile antud. See tähendab näiteks igal pühapäeval pühapäevakoolis õpetamist ükskõik mis, lastes neil lastel saada kõige olulisemateks noorteks me eludes. See tähendab teha eestpalveid nende eest või nädala sees nende jaoks aja võtmist, et saada teada, mis neid vaevab.
Pühendumine ei arvesta mugavusega või muutuvate tunnetega. Tõeline pühendumine tähendab vastupidamist, millele saab loota. Kahjuks aga ei tea enamus kristlasi sedagi, kuidas olla täielikult pühendunud Issandale. Nad on liiga hõivatud omaenda eludega ja liiga paljud neist tahavad kogeda koguduses meelelahutust, mitte pühendumist.
Kõige eelpool mainituga riskime aga sellega, et muutume Laodikeia koguduse sarnaseks, millest on juttu Ilmutuse raamatu. Seal oli tegu leigete ja mitte midagi tegevate kristlastega. „Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust.“ (Ilmutuse 3:15-16). Palu, et Issand uuendaks sinus pühendumise vaimu, et saaksid olla see pühendunud sulane, kelle järele Ta igatseb.
Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“