Jumal võtab ülistamise teemat väga tõsiselt. Jumalakotta tulekut, mida on õnnistatud Püha Vaimu võidmisega, ei saa võtta kergekäeliselt. Mooses ütles Aaronile: „See ongi, millest Issand on rääkinud, öeldes: Oma lähedaste keskel ma ilmutan oma pühadust ja kogu rahva ees ma teen nähtavaks oma au.“ (3 Moosese 10:3).
Jumal ütles: „Ma ei lase end kohelda kui mõnda tavalist isikut. Kui tahate siseneda minu ligiollu, peate tulema ettevaatlikult ja vastutustundlikult tänu minu aule ja majesteetlikkusele.“ Palve ja ülistuse ajal võib meid tabada nii palju erinevaid vaimseid häirijaid. Seda veel eriti siis, kui viibime jumalakojas. Jeesus nimetas neid silmakirjalikeks, kes tulid Ta ligiollu rohkete kiitussõnadega, kuid keele süda ja mõtted olid hoopis kusagil mujal. Ta kõnetas neid otse, öeldes: „Te silmakirjatsejad, õigesti on teie kohta ennustanud Jesaja: „See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel. Ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.“ (Matteuse 15:7-9).
Kuidas on sinuga lood? Suure tõenäosusega viibid jumalakojas vähemalt tund aega iga nädal. Nii et, su ihu on küll koguduses, aga su mõtted? Su huuled ütlevad: „Ma ülistan Sind, Issand!“, kuid kus su mõtted ülistuse ja kiituse ajal tegelikult liiguvad? Perega seotud probleemide juures? Äriasjade juures?
Sa võid ju nüüd muidugi väita, et iga asi, millele mõtled, on ka Jumala asi – su pere, su kohustused jne. Kuid samas ära unusta, et inimesed, kellele Jeesus viitas, olid ülistajad, kes hoidsid Tema ligi ka oma huultega. Ehk tõstsid nad isegi oma käed ja ülistasid Teda kuuldaval häälel. Kus aga olid nende mõtted ja südamed selle ülistuse ajal? Kui mõtted võtsid nende üle võimust, oli nende ülistus silmakirjalik ja väärtusetu!
Ära võta Jumala püha ligiolu kergelt! Me peame olema teadlikud Jumala koja pühadusest ja sisenema sinna austava südamega.