Sinu ihu on Püha Vaimu tempel, kes avaldab oma pühast asupaigast su südames mõju kõigile su tunnetele, sind meelitades, julgustades, trööstides, veendes, juhatades, õpetades, korrigeerides ja sulle Kristuse reaalsust ilmutades. Milline imeline and! Kahjuks aga leidub liiga palju neid, kes ignoreerivad seda imelist andi meis. Osa aga ignoreerib Jumala Vaimu täienisti, elades oma igapäevaelu otsekui Teda poleks olemaski.
Mu armsad, Püha Vaimu and meis varustab meid kõige väe-, vahendite-, lootuse-, armu- ja rahuga, mida me eales vajame. Ja ometi laseme me Tal osa saada me kohutavast ignoreerimisest. Just nimelt! See on Püha Vaimu solvamine, kui kanname endaga kaasa mittevajalikke koormaid – kui elame hirmunult kurjust täis maailmas, otsekui Jumal oleks surnud.
Me peame olema tunnistuseks neile, kes on me ümber, mistõttu kui sa ei jookse Jumala juurde oma küsimuste ja koormatega, on maailmal enam kui õigus küsida: „Kus su Jumal siis on? Kus see Kristus siis on, kellest sa nii väga räägid?“
Me kõik peaksime olema nähtav tunnisus Püha Vaimu ligiolust me eludes. See omadega kaotsis, murtud ja segaduses põlvkond peab nägema ja kuulma meid kuulutamas: „Mu hinges ja meeltes valitseb rahu, sest Jumala enda Vaim elab mu sees! Tema on see, kes juhib ja trööstib mu murtud hinge. Ma ei karda mingit kurja, kuna minu sees elava Püha Vaimu päästev arm elustab mind!“
„Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!“ (1 Peetruse 5:7). Üks asi on tsiteerida seda salmi, teine aga uskuda sellesse! Las sinus elav Püha Vaim tuua sulle ilmutuse selle Sõna paikapidavuse kohta. Ta ilmutab sulle oma ligiolu saladusi ja sa saad elama aulises vabaduses.