Tõelise Kristuse järgijana pead sa tänapäeval võitlema kõikvõimalike häältega enda ümber, pidades samal ajal võitlusi ka oma meeltes. Eranditult iga viimne kui Jumala püha on kaasatud sellesse salajasse sõtta. Me näeme Piiblist, kuidas isegi kuningas Taavet koges võitlusi oma meeltes ja mõtetes.
„Issand, kui palju on mul vaenlasi, palju on neid, kes tõusevad mu vastu…Aga sina, Issand, oled kilbiks mu ees, minu au, sa tõstad mu pea üles…oma häälega ma hüüan Issanda poole ja ta vastab minule oma pühalt mäelt. Sela. Ma heitsin maha ja uinusin; ma ärkasin unest, sest Issand toetab mind. Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes igalt poolton endid seadnud minu vastu…Tõuse, Issand, päästa mind, mu Jumal!...Issanda käes on pääste. Su rahvale tulgu sinu õnnistus!“ (Psalmid 3:2, 4, 5-9)
Taavet kirjutas selle psalmi ajal, mil ta maadles veel mingis mõttes oma mineviku läbikukkumiste- ja oleviku nõrkustega. Ta oli teinud elus kohutava vea – rikkunud abielu ning isegi tapnud – ja selle tagajärjed olid kohutavad. Nii pidi Taaveti jaoks olema üsna raske aktsepteerida tõsiasja, et ta oli endiselt võitjate poolel; et Jumal oli uhke ta üle ja et Kristus pidi endiselt pärinema Tema soost.
Me kõik võime vaadata tagasi oma eludele ja näha seal asju, mida oleks saanud paremini teha. Me läbikukkumised ja nõrkused võivad sageli süstida meisse tunnet, et oleme kaugel sellest, kus olema peaksime ja hingevaenlane õhutab seda kõike ju muidugi takka veel.
Apostel Paulus kirjeldas üht konkreetset aega oma teekonnal, kui temaga niimoodi juhtus: „Sest tõesti, kui me tulime Makedooniasse, ei olnud meie ihul mingit hõlpu, vaid meid vaevati igati - väljas olid tülid, sees kartused.“ (2. Korintlastele 7:5) Ehk teisisõnu – pilgete ja needmiste hääled tekitasid ta südames hirmu.
Jumal on kutsunud sind olema enam kui võitja, mistõttu pole kahtlustki, et oled kutsutud laulma kiitust Ta nimele siin maa peal.
Carter Conlon liitus Times Square’i koguduse pastorite meeskonnaga ps. David Wilkersoni kutsel 1994 aastal. 2001 aastal sai temast koguduse vanempastor.