Jumal andis Moosesele hirmuäratava juhise: „Ja Issand ütles Moosesele: „Mine, lahku siit, sina ja rahvas, kelle sa tõid Egiptusemaalt välja, maale, mille ma vandega olen tõotanud Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, öeldes: Sinu soole ma annan selle! Ma läkitan sinu eel ingli ja ajan ära kaananlased, emorlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased, et sa jõuaksid maale, mis piima ja mett voolab, sest mina ise ei lähe koos sinuga, et sind mitte hävitada teel, kuna sa oled kangekaelne rahvas.” (2 Moosese 33:1-3).
Jumala rahvas oli tänu oma himudele ja ebajumalateenistusele väljunud täielikult kontrolli alt (vt 2 Moosese 32:25). Kullast oli saanud nende jumal ja kõik, mida nad teha tahtsid, oli tantsida, mängida ja rahuldada oma himusid. Ainuüksi Leevi pojad olid need, kes seisid veel Jumala pühaduse eest. Jumal oli eraldanud nad iseendast, et neid mitte hävitada, kuid ometi ütles neile: „Ma annan teile, mida olen tõotanud.“ Nii et neil oli jätkuvalt õigus Ta tõotustele ja kaitsele, kuid mitte Ta ligiolule.
Näeme seda sama tänapäevalgi. Suur hulk Jumala inimesi seisavad küll neile tõotatud õiguste eest, omades samas väga vähe Kristuse püha ja patutunnetusele toovat ligiolu oma elus. Minu meelest pole aga midagi hullemat, kui kuulda Jumalat ütlemas: „Jõua maale, mis voolab piima ja mett, kuid ma ise ei tule sinuga.“ (vt 2 Moosese 33:3). Mooses tahtis midagi enamat kui vaid maad, mis voolab piima ja mett. Ta tahtis tunda ja kogeda Jumala ligiolu! „Et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis.“ (2 Moosese 33:13). Pole siis ime, et see kallis Jumala sulane manitses oma põlvkonda nende pattude tõttu! Pole siis ime, et tema pale hiilgas Jumala aust, sest ainus, mida ta tahtis, oli tunda Jumalat ja viibida Tema ligiolus.
Tahan julgustada sind järgima Moosese eeskuju. Ühtlasi aga olgu me kõigi südamehüüd nagu Paulusel, kes ütles: „Et ma tunneksin ära tema.“ (Filiplastele 3:10).