ESIMENE SAMM OMA USU JAGAMISEL

Nicky Cruz

Vanas Testamendis on lugu Jaakobi naisest Raahelist ja tema meeleheitlikust soovist saada last. Ta ei suutnud enam hetkegi elada mõttega, et ta ei saa kunagi kogema lapse ilmale toomise rõõmu; et ta ei saa kogema kõike seda, mida üks naine juudi kultuuris pidi kogema. Raaheli valu oli väljakannatamatu, mistõttu ta nuttis Jaakobi ees: „Muretse mulle lapsi, muidu ma suren!” (1. Moosese 30:1).

Mõne hinge Kristusele võitmine on üsnagi sarnane lapse saamisele. Püha Vaim eostab me südameis igatsuse selle järele ja me läheme kaasa kogu protsessiga, nende hingede pärast regulaarselt palvetades. Me igatseme näha oma vaimulikku last sündimas ja kui see siis juhtub, ei taha me teda enam käest lasta. Me tegeleme Jumala uue looduga ja hellitame teda, olles talle samas ka mentoriks. Me istutame ja kastame, paludes, et Jumal laseks sel kõigel paljuneda. Kõik, millele vaid mõelda suudame, on see, kuidas aidata oma lapsel õitseda ja kasvada ning muutuda üha enam Kristuse sarnaseks.

Kui vaid iga Kristuse järgija kogeks samasugust kirge ja tajuks kogu loo tõsidust, et tuua uus laps Jumalariiki! Kui vaid igaüks meist otsustaks, et me ei suuda enam elada mõttega vaimulikust viljatusest. Kui vaid see igatsus põleks me südames nii tugevalt, et me ei suuda seda enam taluda ja me hüüame Jumala ees: „Kingi mulle vaimulik laps või ma suren!“

Kus iganes ma ka ei käiks, ma kohtan kristlasi, kes pole kunagi kogenud rõõmu, mis kaasneb mõne hinge Kristuse juurde juhtimisega. Nad tulevad mu juurde nõu küsima, pilk sageli piinlikkusest maha löödud. Ütlen alati, et nad ei peaks tundma häbi, vaid olema elevil sellest, et Püha Vaim annab sellest märku nende südameis. Ütlen neile ikka: „Esimene samm oma usu jagamisel ongi põleva igatsuse arendamine enda sees seda teha. Võime loota Pühale Vaimule, kes saab sütitada selle piiritu igatsuse me sees, sest see on just see, mida Ta tahab teha.“

Nicky Cruz, rahvusvaheliselt tunnustatud evangelist ja viljakas raamatute autor, pöördus Jeesuse Kristuse poole 1958 aastal New York Citys peale David Wilkersoniga kohtumist. Enne seda oli ta elanud vägivaldset ja kuritegelikku elu. Tema dramaatiline pöördumislugu ilmus esmalt D.Wilkersoni raamatus „Rist ja pussikangelased“ ja hiljem juba tema enda bestselleris „Jookse, poiss, jookse.“