Ajal, mil Taavet oma psalme kokku pani, ehitas ta üles ka omaenda usku ja teadmist üha enam kasvava Jumala armastuse osas. „Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul…Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.“ (Psalmid 86:8, 10). Tuginedes Taaveti sõnadele vaibuvad kõik me hirmud Jumala suuruse tundmise ees. Ta ülistab Jumala suurust nii mitmetel eritasanditel ehitamaks üles me usku.
„Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate. Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.“ (Psalmid 95:3–4).
„Teda, kes üksi teeb suuri imetegusid…teda, kes arukusega on teinud taeva…teda, kes on laotanud maa üle vee…teda, kes on teinud suured valgused…päikese pannud valitsema päevaajal…kuu ja tähed valitsema öösel.“ (Psalmid 136:4–9).
Astronoomid ütlevad, et universumis pole mitte miljoneid vaid triljoneid galaktikaid. Neid on lugematu hulk ja meie Jumal on loonud igaühe neist. Pole kahtlustki, et Ta teab igat tähte, olles andnud nimed neile kõigile: „Tema määrab tähtede arvu ja nimetab neid kõiki nimepidi.“ (Psalmid 147:4).
Me lihtsalt ei suuda haarata kõiki Jumala imesid. Tema suurus ja vägevus ületavad me mõistuse!