Peale seda, kui Aadam ja Eeva olid söönud Eedeni aias keelatud vilja puust, pugesid nad Jumala eest peitu, kui kuulsid Teda päevajaheduses aias ringi liikumas (vt 1 Moosese 3:8). Ja kui Taavet oli teinud pattu ühe oma parima sõduri naisega, korraldades peale seda selle mehe tapmise, et abielluda tema naisega, näeme ka Taavetit tõmbumas endasse. Ta keeldus minemast lahingusse ja peitis end hoopis oma paleesse. Ta oli kaotanud kogu oma võitlusvaimu ning kartis Jumalaga silmitsi seismist tänu oma üles tunnistamata patule.
Taavet ei arvanud kunagi, et pääseb puhtana oma patust. Hoopis vastupidi – Ta oli vägagi ärevil ja süütundest koormatud mees, kes oma südame ahastuses kirjutas järgmist: „Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu! Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!“ (Psalmid 51:13-14).
Nii Aadama ja Eeva kui ka Taaveti elude puhul olid Jumala külluslikud õnnistused enam kui ilmsed, kuid siis tuli patt mängu. Nad peitsid end süütundest Jumala ees, kuid nende armastav Isa läks tänu oma suurele armastusele neile ikkagi järgi, tuues nad tagasi osadusse iseendaga.
Nõnda samuti on sinugi puhul. Kui põgened Jumala eest tänu oma üles tunnistamata patule, siis Ta näeb su vaeva ja kurvastab ühes sinuga. Talle ei paku see mingit rõõmu näha sind vaevlemas ja Ta teeb esimese sammu, et lepitada sind taas iseendaga. Ta võib saata kellegi, kes manitseb sind ja esitab sulle väljakutse nõnda nagu Ta saatis prohvet Naatani kuningas Taaveti juurde (vt 2 Saamueli 12:1-15). Või Ta võib kasutada selleks mingeid teisi vahendeid. Kuid Tema armastus sinu vastu ei lase Tal lihtsalt istuda käed rüpes ja lasta sul minna.
Jumala arm ületab täiega kogu me mõistuse! Kuid kui oled murtuna Tema ees, siis isegi, et su patul võivad olla valusad tagajärjed, aitab Ta arm sul tulla välja varjust ja uuendada oma suhet Temaga.